Esimene päev 11.01.2022
Esimest päeva alustasime kosutava hommikusöögiga. Seejärel oli aeg hakata linna uurima. Muidugi oli esimene asi mida vaatama läksime Eiffeli torn. Oli päris äge vaadata milline Eiffeli torn lähedalt välja nägi aga samas sellist suurt "vau" effekti polnud. Oli päris palju ka selliseid inimesi kes üritasid müüa meile igasuguseid Eiffeli torni teemalisi kujukesi. Ning kuna me oleme väga fotogeenilised siis tegime ka suure fotosessiooni.
|
Seejärel imetlesime veidi Prantsusmaa arhitektuuri, mis on väga detailne ja ilus. Käisime ka Louvre'i püramiidi kaugelt imetlemas. Seal lähedal asus ka Arc de Triomphe du Carrousel. Me nägime ka suurt politseide nn paraadi. Saatsime Priidu asja uurima aga kuna me ei oska prantsuse keelt, ei olnud me hiljem väga palju targemad kui ennem. Käisime ka Notre Dame kiriku juures. Selleks ajaks olime me juba üpriski väsinud ja tahtsime süüa. Selle pärst otsisime ka ruttu koha kus saaks meie kõhud täidetud ning käisime ka esimest korda Starbucksis. Siis läksime hotelli oma kohvrite järele ja asusime teele Chateaouroux'i poole. Või noh vähemalt kavatsesime.
Teine päev 12.01.2022
Teine päev algas meil Chateauroux linnas hommikusöögiga. Peale seda oli aeg end korda teha kooli minekuks. Peale korda tegemist läksime Voltaire bussipeatusesse, mis oli meie hotellist umbes 400 m kaugusel. Bussisõidu eest me midagi ei pidanud maksma, kuna Chateaurouxis on bussisõidud tasuta. Peale seda, kui kooli jõudsime, võttis meid vastu kooli direktor. Ta näitas meile, kus on kooli töötajate kabinetid ja klassiruumid. Paar hetke enne tutvustamise lõppu helises koolikell ja lapsed tulid klassidest vahetundi, kus oli ainult aega vahetada klassid.
Tundides me tutvusime oma mentoritega, kellega me oleme koos tundides järgmise nädalani. La Fayettes on ka tavaks minna jopedega tundi, kuna vahetundides peab väljas olema. Vahetunni ajal liiguti palju õues, samuti tuldi ka meie juurde ja taheti meiega suhelda. Peale tunde, kui muljed said jagatud, läksime bussi peale ja tagasi hotelli. |
Kolmas päev 13.01.2022
Kolmandat päeva alustasime me kooli minnes ja seekord oli meil juba rohkem tunde. Tunnid olid toredad ja meile väga meeldib nende viis, et iga vahetund on nad õues ning telefonid on rangelt keelatud. Meil sellega probleeme pole veel olnud. Koolipäev ise oli väga tore ja huvitav oli vaadata kuidas nemad erievaid asju õpivad. peale tunde läksime jalgpalli keskusesse kus olid lapsed sellest koolist ning nemad on potentsiaalsed tuleviku jalgpallurid. Nad elavad seal, õpivad ja treenivad enamus ajast. Neil on seal ainult 1 tund päevas telefonid lubatud, et oleks võimalik pühendada rohkem aega trennile. Aga kuna see sport on nende südamele tähtis siis nad ei pane seda üldse pahaks. Peale seda ringkäiku läksime bussijaama ja sealt edasi hotelli puhkama.
|
Neljas päev 14.01.2022
Neljandat päeva alustasime me hilisemal kella ajal, kui varem, kuna täna oli meil väljasõit kuulsa 19. sajandi prantsuse kirjaniku George Sandi koju koos meie mentoritega, kes meil koolis olid. Meie mentorid seletasid selle maja ja tubade kohta, mis maja sees olid. Hiljem me kõndisime George Sandi ja tema suguvõsa puhkepaigas. Mis üllatas Harryt, oli see, et hauakivid, mis olid neil olid "igavad", kuna kõrval aias olid kunagised küla elanikud ning nende hauakivid olid suuremad ja uhkemad kui Sandi suguvõsa omad.
|
Viies päev 15.01.2022
Jõudsime rongijaama kella 9ks ja mõne hetke pärast olid meie kaks mentorit ja õpetaja kohal. Täna oli siin kõik väga jäine ja üsnagi külm, mis pole prantslastele väga kohapärane. Isegi kui olime näidanud neile eile pilte kui palju eestlased pakkivad ennast pakasega soojadesse riietesse ära, olid nad vägagi imestunud, et Angelikal olid pahkluud üsnagi paljad sellise külma ilmaga. Õnneks need kuldsed sõnad "estonian's are used to this weather" aitas nende muresid leevendada.
|
Laupäeval oli kõigil raske varakult ärgata peale mõne üksiku, kes oli juba ärkvel kell 6 vara hommikul. Me kõik oleme Harry üle väga uhked, et see reis Prantsusmaale on talle hästi mõjunud. Mõtlesime, et peaksime teda kutsuma Larioniks, aga prantsuse aktsendiga. Tundub päris sobitav nimi talle. Loodame väga et need head kombed tulevad ka temaga Eestisse kaasa. Naerame kõik koos, et peame tema kohta uue kasutusjuhendi kirjutama tema perele.
|
Kui jõudsime Bourges'esse juhatasid meie 2 mentor õpilast Louanne ja Adele meid meie esimesse sihtpunkti: cathedrale Saint-Etienne. Pidime kallutama pea nii kaugele taha kuklasse, et kui pärast sealt välja tulime oli Kristini kael suhteliselt kangeks paindunud. Katedraali sees anti meile võimalus täita tööleht, aga kuna sees selgitavad tekstid olid enamus prantsuse keelsed saime meie eestlased väga vähe sellest täita ja pigem nautisime meie ümbritsevat ilu. Akende peal olevad kunstiteosed jäid silma nende erksate värvidega ning katedraali sees kõndides jäi päris mõnelgi meist kõhe tunne sisse. Vaatasime ka seda võimast lühtrit, mis rippus keset seda suurt ruumi ning naersime, et seda ikka annaks varastada kui kellelegil peaks tahtmine peale tulema. Mõned postid olid ka salapäraste plekkidega kaetud ja me otsustasime, et see kindlasti peab olema mingi ohvri veri.
|
Kui olime katedraali ilu piisavalt vaadelnud otsustasime, et nüüd on paras hetk meie kõhud ära täita. Sarah oli õnneks reserveerinud meile armsas crepe söögikohas meile kohad. Sest meid oli ikkagist kokku 9 inimest ja veits imelik oleks olnud sinna sisse astuda lihtsalt niisama ja nõuda istekohti nii mitmele inimesele. Lõuna oli üsnagi maitsev ja kõik jäid söögiga rahule. Edasi saime teada, et me läheme edasi vaatama kuninga Charles seitsmenda paleed.
|
Seal saime endale audio giidid, mis aitas meie sealse külaskäiku palju huvitavamaks teha. Liikusime õuest siseruumidesse, kus me nägime huvitavaid kujukesi mööda seina ja saime ka veidike teada kuidas elu vanal ajal toimis. Saime ka teada päris palju Charles'i eluloost ja tema perekonnast. Kui jõudsime külaskäigu lõpu poole saime näha maagilist pööningut kus valgus effektidega tehti ruum nagu tõeliseks võlumaailmaks. Koos skulptuuridega ja muude toredate detailidega tehti pööning üheks kõige silmapaistvamaks ruumiks, mis meelde jäi.
|
Nüüd juba oli aeg ümber pöörata ja Chateauroux'i tagasi minna. Olime enda vaatamisväärsused ära näinud ja väike igatsus soojale hotelli toale juba kippus peale tungima. Vahepeal kui ootasime järgmist rongi suutsime välja leiutada väga segase jala mängu kus me kõik saime enda painduvuse ja tasakaalu proovile panna. Teel hotelli käisime McDonaldsist läbi, sest kell oli väheke liiga palju et kuskile välja sööma minna. Nüüd siin siis oleme. Kirjutamas. Või vähemalt Kristin kirjutamas siia blogisse ometigi. Loodan, et jõuame kõik õigel ajal magama.
|
Kuues päev 16.01.2022
Täna alustasime päeva hiljem, kuna plaanisime tutvuda Chateaurouxiga. Kusjuures täna oli pilves ja udune ilm. Peale hommikusööki alustasime oma seiklust Indre jõe ääres, kus oli Chateau Raoul. Sealt me läksime edasi vanalinna, mis ehitati aastal 1828. Chateaurouxis on kokku 3 kirikut, aga jõudsime ainult ühe, ehk siis Püha Andrew'i kiriku juurde. Sinna sisse me ei läinud, aga imetlesime seda väljast. Peale vaatamisväärsuste imetlemist, läksime tagasi hotelli ja puhkasime seal.
Seitsmes päev 17.01.2022
Päev algas varem kui seniselt päevad olid alanud ning peale nädalavahetust ei soovinud me väga püsti kooliks tulla. Käisime kõik all hommikust söömas ja 7:40 pidime olema fuajees valmis minekuks. Hommiku poole olid tavalised tunnid, aga väsimus oli päris suur. Õnneks mitte keegi magama tunnis ei jäänud. Vist.
Lõuna poole oli poistel ja õpetajatel võimalus osa võtta kooli raadiost seni kuni tüdrukud olid kunsti tunnis. Kooli raadios küsiti neilt intervjuud ja nad said vaadata kuidas nooremad õpilased koos õpetaja abiga panevad kokku tõelise raadiosaate. Hiljem said tüdrukud ühineda koos teistega, et näha kuidas õpilased panevad kokku video tegevustest, mida nad on kooliga koos teinud. Vaadates seda videot jättis see meile reporteri tunde südamesse.
Meil oli ka võimalus harjutada oma presentatsioone homseks. Me pidime selleks küll tunde vahetama aga see polnud probleem kuna me lootsime vähemalt inglise keele tunnist aru saada aga see tund läks ka üpriski palju prantsuse keeles. Väga tore oli vastata küsimustele peale presentatsiooni ning võrrelda kui erinevad on küsimused mida erinevad klassid soovisid teada. Üks klass soovis teada rohkem meie iseenda kohta, aga teine klass oli huvitatud rohkem Eestis ja sealse eluga. Õnnitleme neid õpilasi, kes suutsid välja mõelda keerulisi küsimusi mille peale pidime mõnda aega mõtlema ennem kui suutsime vastuse anda. Loodame et neile meeldis ja oleme homseks kenasti valmistatud.
Kui koolipäev lõppes oli aeg tagasi hotelli minna. Enamustel olid juba kõhud tühjad aga sööma ei saanud minna ennem seitset. Õnneks kellaaeg ei olnud eriti kaugel ja me saime ilusti maitsta prantsusmaa teemalisi toite. Edasi jälle hotelli ja puhkama pikast päevast
Lõuna poole oli poistel ja õpetajatel võimalus osa võtta kooli raadiost seni kuni tüdrukud olid kunsti tunnis. Kooli raadios küsiti neilt intervjuud ja nad said vaadata kuidas nooremad õpilased koos õpetaja abiga panevad kokku tõelise raadiosaate. Hiljem said tüdrukud ühineda koos teistega, et näha kuidas õpilased panevad kokku video tegevustest, mida nad on kooliga koos teinud. Vaadates seda videot jättis see meile reporteri tunde südamesse.
Meil oli ka võimalus harjutada oma presentatsioone homseks. Me pidime selleks küll tunde vahetama aga see polnud probleem kuna me lootsime vähemalt inglise keele tunnist aru saada aga see tund läks ka üpriski palju prantsuse keeles. Väga tore oli vastata küsimustele peale presentatsiooni ning võrrelda kui erinevad on küsimused mida erinevad klassid soovisid teada. Üks klass soovis teada rohkem meie iseenda kohta, aga teine klass oli huvitatud rohkem Eestis ja sealse eluga. Õnnitleme neid õpilasi, kes suutsid välja mõelda keerulisi küsimusi mille peale pidime mõnda aega mõtlema ennem kui suutsime vastuse anda. Loodame et neile meeldis ja oleme homseks kenasti valmistatud.
Kui koolipäev lõppes oli aeg tagasi hotelli minna. Enamustel olid juba kõhud tühjad aga sööma ei saanud minna ennem seitset. Õnneks kellaaeg ei olnud eriti kaugel ja me saime ilusti maitsta prantsusmaa teemalisi toite. Edasi jälle hotelli ja puhkama pikast päevast
Kaheksas päev 18.01.2022
Teisipäeva hommikul oli vaja samal ajal ärgata kui esmaspäeval. Mõnel oli raskusi üles tulla, kuid lõpuks said kõik sellega hakkama ja hommikusöök sai söödud. Viimaks lahkusime kõik koos hotellist, et bussi peale jõuda. Bussi peal olles nägime jälle sama kooli õpilasi 2 peatust varem bussilt lahkumas ning mõtisklesime, miks nii on. Tuli välja, et nad lähevad poodi enne kooli minekut. Mida nad sealt ostavad, seda ei oska öelda.
Enda peatuse juurde saabudes astusime kooli poole ning see kord mõtlesime mitte öelda: "Estonians are here" ja minna aiast sisse nagu metslased, nagu me oleme seda KOLM KORDA TEINUD. Vaid see kord me plaanisime oodata nagu teised kooli õpilased. Kuid me isegi ei pidanud ootama, sest väravad tehti just siis lahti, kui me nendeni jõudsime (hästi planeeritud oli see meil). Koolimajja sisse minnes otsisime oma klassi A15 üles ning seadsime end sinna sisse mõnusalt, kuna me pidime järgmised 2 tundi seal veetma, et tutvustada oma riiki ja kooli. Esimene tund oli tore ja õpilased küsisid üsna julgelt meilt küsimusi. Nendele küsimustele oli vastata huvitav, sest seal oli palju uusi küsimusi, mida meilt ei oldud varem küsitud.
Teises tunnis oli samuti huvitav olla, sest jälle oliuusi küsimusi, millele vastata.
Mõlema tunniga jäime me kõik rahule, kuna õpilased olid häbelikud, aga samas väga sõbralikud.
Pärast teist tundi rääkisime mõne õpilasega veel edasi, enne kui läksime oma tundidisse. Harry ja Priit läksid teadusetundi, mida õpetas hr Albert, kes oli üks esimesi õpetajaid, kes üritas rääkida meiega inglise keeles.
Tunnis sai isegi midagi aru, sest õpetaja nägi veidigi vaeva, et tõlkida meile seda, mida õpilased ei osanud tõlkida inglise keelde. Lõpuks ta lausa tõlkis mõne sõna eesti keelde, kasutades Google Translate'i . Tund oli huvitav, kuna saime kasutada selliseid mikroskoope, mida meil Tilsis ei ole.
Järgmine tund oli meil prantsus keel ning klassi astudes õpetaja ütles, et meil pole seal midagi teha, kuna nad hakkavad testiks õppima, kuid me otsustasime seal tunnis ikka istuda. Suureks üllatuseks nägime meie õpetajaid Eget ja Avelit klassi taga istumas. See oli üllatus, sest nad olid meid proovinud esimesed 2 tundi ignoreerida. Nad olid ju meie esitust juba näinud.
Õpetajatega rääkisime tunnis ning avastasime, et meil on palju asju, mida järgmine päev pranslaste käest küsida.
Kristin ja Angelika olid peale meie presentatsiooni kehalise kasvatuse tunnis. Kuna on koroona aeg praegu, siis prantslased ei soovi väga kokku puutuda üksteisega. Kõige vanem klass mängis lauatennist. Nad teevad seda umbes 4-5 nädalat, enne kui nad midagi muud tegema hakkavad. Nooremad klassid olid kaugemal ning tegid "tsirkuse hajutusi". Mõned viskasid üksteisele taldrikuid, mõned keerutasid pulga otsas plasttaldrikuid ja mõned kõndisid pulkade peal.
Pärast tunde mängisime kuuekesi sõnamängu, et bussi ootamist lõbusamaks teha. Bussiga sõitsime hotelli juurde, et raha võtta oma tubadest. Siis hakkasime oma lõunasöögi paiga poole astuma. Lõpuks, jõudes prantsuse restorani juurde, läksime uksest sisse ning meid juhatati oma laua juurde. Igaüks tellis meist midagi soolast ja magusat. Söögilaua taga süües sai meil nii palju nalja, et ma arvan, et me tülitasime sellega teisi.
Pärast mõnusat lõunasööki oli meil plaanis minna poodi, et osta nii endale kui ka tuttavatele suveniire. Poodi astudes läksime valima, mida osta. Kuid kuna igaüks tahtis ise midagi, siis kadus mõni meist vahepeal ära. Hiljem, kui olime täitnud meie ostukorvi, läksime leti ette, et maksta ostude eest. Pärast seda läksime hotelli järgmiseks päevaks välja puhkama.
Enda peatuse juurde saabudes astusime kooli poole ning see kord mõtlesime mitte öelda: "Estonians are here" ja minna aiast sisse nagu metslased, nagu me oleme seda KOLM KORDA TEINUD. Vaid see kord me plaanisime oodata nagu teised kooli õpilased. Kuid me isegi ei pidanud ootama, sest väravad tehti just siis lahti, kui me nendeni jõudsime (hästi planeeritud oli see meil). Koolimajja sisse minnes otsisime oma klassi A15 üles ning seadsime end sinna sisse mõnusalt, kuna me pidime järgmised 2 tundi seal veetma, et tutvustada oma riiki ja kooli. Esimene tund oli tore ja õpilased küsisid üsna julgelt meilt küsimusi. Nendele küsimustele oli vastata huvitav, sest seal oli palju uusi küsimusi, mida meilt ei oldud varem küsitud.
Teises tunnis oli samuti huvitav olla, sest jälle oliuusi küsimusi, millele vastata.
Mõlema tunniga jäime me kõik rahule, kuna õpilased olid häbelikud, aga samas väga sõbralikud.
Pärast teist tundi rääkisime mõne õpilasega veel edasi, enne kui läksime oma tundidisse. Harry ja Priit läksid teadusetundi, mida õpetas hr Albert, kes oli üks esimesi õpetajaid, kes üritas rääkida meiega inglise keeles.
Tunnis sai isegi midagi aru, sest õpetaja nägi veidigi vaeva, et tõlkida meile seda, mida õpilased ei osanud tõlkida inglise keelde. Lõpuks ta lausa tõlkis mõne sõna eesti keelde, kasutades Google Translate'i . Tund oli huvitav, kuna saime kasutada selliseid mikroskoope, mida meil Tilsis ei ole.
Järgmine tund oli meil prantsus keel ning klassi astudes õpetaja ütles, et meil pole seal midagi teha, kuna nad hakkavad testiks õppima, kuid me otsustasime seal tunnis ikka istuda. Suureks üllatuseks nägime meie õpetajaid Eget ja Avelit klassi taga istumas. See oli üllatus, sest nad olid meid proovinud esimesed 2 tundi ignoreerida. Nad olid ju meie esitust juba näinud.
Õpetajatega rääkisime tunnis ning avastasime, et meil on palju asju, mida järgmine päev pranslaste käest küsida.
Kristin ja Angelika olid peale meie presentatsiooni kehalise kasvatuse tunnis. Kuna on koroona aeg praegu, siis prantslased ei soovi väga kokku puutuda üksteisega. Kõige vanem klass mängis lauatennist. Nad teevad seda umbes 4-5 nädalat, enne kui nad midagi muud tegema hakkavad. Nooremad klassid olid kaugemal ning tegid "tsirkuse hajutusi". Mõned viskasid üksteisele taldrikuid, mõned keerutasid pulga otsas plasttaldrikuid ja mõned kõndisid pulkade peal.
Pärast tunde mängisime kuuekesi sõnamängu, et bussi ootamist lõbusamaks teha. Bussiga sõitsime hotelli juurde, et raha võtta oma tubadest. Siis hakkasime oma lõunasöögi paiga poole astuma. Lõpuks, jõudes prantsuse restorani juurde, läksime uksest sisse ning meid juhatati oma laua juurde. Igaüks tellis meist midagi soolast ja magusat. Söögilaua taga süües sai meil nii palju nalja, et ma arvan, et me tülitasime sellega teisi.
Pärast mõnusat lõunasööki oli meil plaanis minna poodi, et osta nii endale kui ka tuttavatele suveniire. Poodi astudes läksime valima, mida osta. Kuid kuna igaüks tahtis ise midagi, siis kadus mõni meist vahepeal ära. Hiljem, kui olime täitnud meie ostukorvi, läksime leti ette, et maksta ostude eest. Pärast seda läksime hotelli järgmiseks päevaks välja puhkama.
Üheksas päev 20.01.2022
Tänane päev algas veelgi varem kui eelmised, kuna Prantsusmaal algab kolmapäeval kool kell 8.00. Nii et ärkamine oli veelgi lõbusam kui eelmistel päevadel.
Kui kõik olid ärganud, läksime sööma. Kõik oli tore, kuni Larion avastas, et üks pannkook on alles ja rohkem tol hetkel ei tooda juurde. See oli südantpurustav hetk - me kõik tundsime Larionile kaasa. Kuid õnneks oli hotelli jumalad Hr.Larioni poolt ja olid pannkookide asemel toonud šokolaadikoogid, mis võibolla polnud küll nii head kui pannkoogid, aga suutsid päris hästi asendada neid.
Hiljem kui hommikukoogid olid söödud, läksime enda tubadesse, et panna ennast valmis kooli jaoks. Kooli jõudes läksime inglise keele klassi ja hakkasime oma toredat presentatsiooni ette valmistama. Seda oli väga lõbus teha, kuna "me ei olnud seda veel varem teinud kohe üldse ja ei pidanud midagi kordama". Kuna see kord oli Mercedes seal klassis õpetaja, siis kui meil olid suur osa küsimustest vastatud, läksime oma pinkidesse tagasi ja vaatasime pealt, kuidas prantslased tegid tunnis tööd.
Pärast esimest tundi mõtles üks meist, et ta pole piisavalt seisnud ja väsinud ning et läheb vahetundi. Mis oli temal väga hea idee, kuna vahetund oli ainult 5 minutit ning kui teine tund algas, oleksime me peaaegu alustanud kolmekesi. Kuid nagu rüütel valgel hobusel printsessi päästmas tuli ta just napilt õigeks ajaks tagasi ning saime oma slaididega ilusti alustada.
Teine tund läks samamoodi nagu esimene, kuid seekord enda kohal istumine tundus võtvat kauem aega kui varem ning me surime igavusse ja väsimusse peaaegu ära. Ja kuna kahest inglise keele tunnist ei piisanud, siis pidid Kristin ja Angelika istuma kolmandas tunnis ka. Mis võis väga lõbus olla usun ma. Kuid Larion ja Priit pidid oma teed minema. Priit läks hispaania keele tundi. Ning Larion läks pitsa (loe: itaalia) keele tundi, kus õpiti ajalugu? Kahjuks küll pitsat me ei teinud, kui me tegime tööd lehe peal, kus video abil pidi vastama kas väide on õige või vale. Ühes muus universumis oli see töö väga lihtne ning Larion oleks teinud töö alla 10 minuti ära. Kuid selles universumis oli kõik see pitsa (itaalia) keeles ning Larion ei saanud mitte midagi aru, seega tegi ta seda terve tunni. Kuid Valentin oli nii lahke ja pani videole eestikeelsed subtiitrid. Siis oli vide isegi arusaadav, aga tööleht ei edenenud ikkagi.
Pärast kolmandat tundi olid tüdrukutel tunnid läbi ning nad läksid neljanda tunni ajaks study periodi. Larion ja Priit läksid selle asemel prantsuse keele tundi, kuna seda tundi ei ole neil siiamaani nende päevade jooksul olnud. Tunni alguses andis õpetaja kõigile nende kodutöö ning siis hakkasime filmi vaatama. Filmi ajal tuli vaeva näha, et aru saada, mis filmis toimub. Priit vaatas samal ajal Sasha päevikust maailma kaarti. Õpetaja õnneks seletas meile, millest see räägib, kuna see oli prantsuse keele ning me ei saanud mitte midagi aru. Film rääkis teise maailmasõja ajast Prantusmaal ning ühe juudi naise elust. Pärast pidime neljakesi (Larion, Priit, Sasha ja Valentin) arutama filmi kohta.
Pärast tunde oli meil aarde jaht. Kui aarde jahi poole hakkasime jalutama, tulid meile vastu Adel ja Mercedes ning nad juhatasid meid õige kohani. Kohale jõudes pidime moodustama 2 tiimi: ühe kolmese ja ühe neljase. .Kuna poisse oligi kolm ja Valentiini polnud, siis tegime poisid vs tüdrukud. Aardejaht koosnes küsimustes ja muudest vihjetest ning pidime Chateaurouxi peal ringi käima ja pildistama asitõendeid, mis näitaksid, et me olime seal käinud. Kuna meie ei tundnud linna, siis pidi meid juhatama Sasha. Ta sai hästi hakkama, kuigi linn on üsna suur ning ta ise ei teadnud ka kõiki kohti täpselt. Enne kui aeg sai läbi, kohtasime tüdrukute tiimi ning otsustasime veidi koostööd teha, et küsimusele vastus leida. Isegi kui meid oli nüüd topelt, ei saanud me vastust ning aeg sai läbi. Me saime kokku Mercedesega stardipunktis ning avastasime, et poisid olid ühe vastuse vale pannud ning tüdrukud võitsid.
Pärast aardejahti saime minna muuseumisse, mis avati ainult meile. Hoone, mida me külastasime, oli Napoleoni sõbra maja. Majas sees olevat olnud vist 170 kunstiteost, mis on suur arv. Meid juhatas üks prantsuse giid, kes oskas üllatavalt hästi inglise keelt ning oskas seletada piltide kohta väga hästi. Seal oli palju imelikke ja ilusaid pilte/maale ning muid huvitavaid esemeid või skulptuure.
Kõige põnevam asi oli üks saiajupp, mis rippus konksu otsas köögis.
Kui kõik olid ärganud, läksime sööma. Kõik oli tore, kuni Larion avastas, et üks pannkook on alles ja rohkem tol hetkel ei tooda juurde. See oli südantpurustav hetk - me kõik tundsime Larionile kaasa. Kuid õnneks oli hotelli jumalad Hr.Larioni poolt ja olid pannkookide asemel toonud šokolaadikoogid, mis võibolla polnud küll nii head kui pannkoogid, aga suutsid päris hästi asendada neid.
Hiljem kui hommikukoogid olid söödud, läksime enda tubadesse, et panna ennast valmis kooli jaoks. Kooli jõudes läksime inglise keele klassi ja hakkasime oma toredat presentatsiooni ette valmistama. Seda oli väga lõbus teha, kuna "me ei olnud seda veel varem teinud kohe üldse ja ei pidanud midagi kordama". Kuna see kord oli Mercedes seal klassis õpetaja, siis kui meil olid suur osa küsimustest vastatud, läksime oma pinkidesse tagasi ja vaatasime pealt, kuidas prantslased tegid tunnis tööd.
Pärast esimest tundi mõtles üks meist, et ta pole piisavalt seisnud ja väsinud ning et läheb vahetundi. Mis oli temal väga hea idee, kuna vahetund oli ainult 5 minutit ning kui teine tund algas, oleksime me peaaegu alustanud kolmekesi. Kuid nagu rüütel valgel hobusel printsessi päästmas tuli ta just napilt õigeks ajaks tagasi ning saime oma slaididega ilusti alustada.
Teine tund läks samamoodi nagu esimene, kuid seekord enda kohal istumine tundus võtvat kauem aega kui varem ning me surime igavusse ja väsimusse peaaegu ära. Ja kuna kahest inglise keele tunnist ei piisanud, siis pidid Kristin ja Angelika istuma kolmandas tunnis ka. Mis võis väga lõbus olla usun ma. Kuid Larion ja Priit pidid oma teed minema. Priit läks hispaania keele tundi. Ning Larion läks pitsa (loe: itaalia) keele tundi, kus õpiti ajalugu? Kahjuks küll pitsat me ei teinud, kui me tegime tööd lehe peal, kus video abil pidi vastama kas väide on õige või vale. Ühes muus universumis oli see töö väga lihtne ning Larion oleks teinud töö alla 10 minuti ära. Kuid selles universumis oli kõik see pitsa (itaalia) keeles ning Larion ei saanud mitte midagi aru, seega tegi ta seda terve tunni. Kuid Valentin oli nii lahke ja pani videole eestikeelsed subtiitrid. Siis oli vide isegi arusaadav, aga tööleht ei edenenud ikkagi.
Pärast kolmandat tundi olid tüdrukutel tunnid läbi ning nad läksid neljanda tunni ajaks study periodi. Larion ja Priit läksid selle asemel prantsuse keele tundi, kuna seda tundi ei ole neil siiamaani nende päevade jooksul olnud. Tunni alguses andis õpetaja kõigile nende kodutöö ning siis hakkasime filmi vaatama. Filmi ajal tuli vaeva näha, et aru saada, mis filmis toimub. Priit vaatas samal ajal Sasha päevikust maailma kaarti. Õpetaja õnneks seletas meile, millest see räägib, kuna see oli prantsuse keele ning me ei saanud mitte midagi aru. Film rääkis teise maailmasõja ajast Prantusmaal ning ühe juudi naise elust. Pärast pidime neljakesi (Larion, Priit, Sasha ja Valentin) arutama filmi kohta.
Pärast tunde oli meil aarde jaht. Kui aarde jahi poole hakkasime jalutama, tulid meile vastu Adel ja Mercedes ning nad juhatasid meid õige kohani. Kohale jõudes pidime moodustama 2 tiimi: ühe kolmese ja ühe neljase. .Kuna poisse oligi kolm ja Valentiini polnud, siis tegime poisid vs tüdrukud. Aardejaht koosnes küsimustes ja muudest vihjetest ning pidime Chateaurouxi peal ringi käima ja pildistama asitõendeid, mis näitaksid, et me olime seal käinud. Kuna meie ei tundnud linna, siis pidi meid juhatama Sasha. Ta sai hästi hakkama, kuigi linn on üsna suur ning ta ise ei teadnud ka kõiki kohti täpselt. Enne kui aeg sai läbi, kohtasime tüdrukute tiimi ning otsustasime veidi koostööd teha, et küsimusele vastus leida. Isegi kui meid oli nüüd topelt, ei saanud me vastust ning aeg sai läbi. Me saime kokku Mercedesega stardipunktis ning avastasime, et poisid olid ühe vastuse vale pannud ning tüdrukud võitsid.
Pärast aardejahti saime minna muuseumisse, mis avati ainult meile. Hoone, mida me külastasime, oli Napoleoni sõbra maja. Majas sees olevat olnud vist 170 kunstiteost, mis on suur arv. Meid juhatas üks prantsuse giid, kes oskas üllatavalt hästi inglise keelt ning oskas seletada piltide kohta väga hästi. Seal oli palju imelikke ja ilusaid pilte/maale ning muid huvitavaid esemeid või skulptuure.
Kõige põnevam asi oli üks saiajupp, mis rippus konksu otsas köögis.