Põnev Päev Pariisis
|
11.01 avasime oma silmad kaunis hotellis nimega ibis Styles Paris Tolbiac Bibliotheque. Eelmise päeva reis sihtkohta oli väsitav aga teadmine, et põnev päev ootab ees hoidis meeled erksad.
Esimese sihtkoht oli suursugune Eiffeli torn, mis on tuntuim ehitis Pariisis ja loomulikult vaadatuim turismiatraktsioon. Tegime pilte ja nautisime vaadet. Torn on 324 m kõrge ja kaalub 7300 tonni. Võimas! |
|
|
|
Järgmiseks kohaks valisime suurepärase Louvre´i - üks suuremaid maailma kunstimuuseum Seine´i kaldal. Oleme lugenud seiklusjutte ja näinud -filme, mis leiavad aset just seal Louvre 72735 ruutmeetril ja loomulikult selle ümbruses, mis samuti on hooldatud ja imeline koht ka talvisel ajal jalutamiseks, sportimiseks või lihtsalt nautimiseks.
|
|
|
Oli väga põnev näha oma kolmandat objekti. Miks? Nimelt Notre-Dame ehk Pariisi Jumalaema kirik, sai 2019. a tulekahjus kõvasti kannatada ja huvi oli suur, et kuivõrd kaugele ollakse jõutud taastamistöödega.
|
|
|
|
Tundsime, et ei ole ikka õige asi kui me pole külastanud Starbucks´i. Tõeliste turistidena nautisime ka oma nimesid, mida meie topsidele kirjutati: Aurelie (Aveli) ja Aix (Ege).
Õhtul jõudsime oma peatuspaika Chteauroux´i. Ootame väga oma kooliga kohtumist! |
|
|
1. päev La Fayette koolis
Põnev päev sai alguse pluss kraadidega - kui Eestis on külm, siis siin Prantsusmaa keskosas on 5´C sooja. Päike ja suhteliselt tuuletu. Sõitsime kooli ühistranspordiga, mis siin linnas on kõigile tasuta. Kooli territooriumile sai endast teavitades ja seejärel avati värav. Muide, koolialal on rangelt keelatud mobiili kasutamine! Seega esimene suur üllatus oli meie jaoks tõdemus, et õpilased ei piilunud tunnis laua alla vaid olid tunnis aktiivsed ning seotud tunniga. Keeld pidi olema lausa riigi tasandil. Samuti puudub neil koolis riidehoid. Kannavad üleriideid kaasas ning ... (trummipõrin) vahetunde neil nii nagu meil pole! On vaid märguandekell tunni lõpus ja 5 minutit hiljem teavitab juba kell sellest, et oled järgmisesse tundi hiljaks jäämas. Lapsed käivad ka õues selle aja sees. Pikem vahe on lõunasöök - 30 minutit. Ka jalanõusid ei vahetata. Maski peavad kandma aga kõik.
|
|
|
Täna külastasime 8.kl ajaloo-geograafia tunde, mis nagu nimestki välja võib lugeda on lõimingut sisaldav tund. Õpilasi oli 20 ringis ja tugiisikuid lausa kaks. Tugiisikute tööks oli toetada ja vajadusel ka ise teha õppetööd (näiteks tugiisik värvis vastavalt legendi kaarti, sest tema õpilane millegipärast ei teinud seda). Õpetajad kasutasid projektorit ja esitlusprogrammi ning õpilaste jaoks oli prinditud töölehed vihikusse kleepimiseks. Klassiruumis olid ka mõned sülearvutid, mida nad tõenäoliselt vajadusel ka kasutavad. Õpilased esitasid õpetajale küsimusi vabalt vastavalt teemale tõstes käe. Kui õpilasel puudus mõni töövahend, näiteks pliiats, siis õpetajal oli selleks väike pinalite varu, mida ta siis vastavalt laenutas. Õpilastel olid kaustikud, kuhu nad kleepisid ja kirjutasid tunnis saadud materjali kuid õpikuid jagas vastavalt vajadusele õpetaja. Õpilased rääkisid, et nii on ka teiste ainetega, et on ainult kaustikud ja õpikud on kohapeal kasutamiseks.
|
|
|
|
|
Õpilased olid väga meiega tutvumisest huvitatud ning soovisid rohkem vestelda. Näiteks kui me pöördusime kellegi poole õpilastest, siis terve kamp teisigi tuli kohe juurde ja proovisid aru saada, mida küsiti ja soovisid ka vastata. Õpetajate osas oli samuti nõnda, et silmadega otsisid kontakti ja lahkelt tervitasid kuid takistuseks sai keelebarjäär. Nimelt ei oska inglise keelt suur osa prantslasi, kuid oma maad ja riiki hindavad nad kõrgelt - igas klassiruumis oli seinal või siis kapi peal riigihümn "Marseljees". Siiski saime omad asjad selgeks seletatud ja näidatud.
Peale kooli arutlesime ja tegime kokkuvõtteid nähtud tundidest.
Peale kooli arutlesime ja tegime kokkuvõtteid nähtud tundidest.
Killuke ilu ja mõnu sai ka nauditud!
|
|
Üllatusi täis päev
|
Prantslased teatasid meile koolis - kohutav, külma oli varahommikul lausa -1´C! Meie vaikselt naersime ja rääkisime neile enda kodukandi külmakraadidest. Tänane päev on samuti möödunud päikesepaisteliselt ja väga rõõmsalt kuigi Chateauroux´i õpetajad streikisid. Põhjuseks on see, kuidas väga tihti muudetakse juhiseid teemal koroona ning kommunikatsioon seoses sellega. Oli ka meie koolis streikivaid õpetajaid.
|
|
Kui täna vaatlesime taas ajaloo-geograafia tundi, mis oli samuti väga tore, sest õpilased ei lasknud ennast meist segada (tegu oli 12 aastastega). Meesõpetaja sidus koheselt oma tunni Eestiga ja õpilased said huvitavaid fakte Eesti kohta teada. Tunnis viibisid ka 2 tugiisikut. Õpetaja kasutas esitlusprogrammi ja õpilased olid nö kuuldel, ei tegeletud muude asjadega. Vaikselt kuulati ja kui sooviti anda vastust õpetaja küsimusele, tõsteti kätt.
Meil õnnestus olla külaliskuulajateks ümarlauas, kus arutati antud kooli õpilase probleeme. Kohal viibis 13 isikut, kes olid seotud antud juhtumiga. Taolisi koosviibimisi tehakse regulaarselt korra aastas määramaks ära lapse tugisüsteemi tõhususe ja kõik asjaosalised annavad ülevaate tehtust.
SÕIME VÄLJAS MÕNUGA!
Sel korral tegime võileivad kaasa nii nagu üks keskmine La Fayette õpilane teeb, kuid tegelikult saab sooja toitu ka sööklast osta.
Sel korral tegime võileivad kaasa nii nagu üks keskmine La Fayette õpilane teeb, kuid tegelikult saab sooja toitu ka sööklast osta.
Ettevõtluse poole pealt tutvusime eco-club tunniga, kus nad tegelevad elu jätkusuutlikkusega. Sööklas olev toidu ülejääk läheb komposti, mis omakorda on tulevikus mullaks taimedele. Kasvatavad ka maitsetaimi, ehitavad linnupesi, istutavad, puid, põõsaid ja täna meisterdasid euroalusest putukatele hotelli.
Juhendaja õpetaja kinkis meile lilleseemneid ja kindlasti külvame kevadel need mulda, et need meile taas siis Prantsusmaad ja antud reisi meenutaks. Kindlasti ka taolist ettevõtlikust utsitaksid omas koolis tegema.
Kooli territoorium on suur ja sinna on istutatud erinevaid puid ja põõsaid, nende hulgas ka loorberipuu, mille oksi meile lahkelt kaasa murti.
Juhendaja õpetaja kinkis meile lilleseemneid ja kindlasti külvame kevadel need mulda, et need meile taas siis Prantsusmaad ja antud reisi meenutaks. Kindlasti ka taolist ettevõtlikust utsitaksid omas koolis tegema.
Kooli territoorium on suur ja sinna on istutatud erinevaid puid ja põõsaid, nende hulgas ka loorberipuu, mille oksi meile lahkelt kaasa murti.
|
|
|
|
|
Vaatlesime ka HEV-õpilaste prantsuse keele tundi. Õpilasi oli 3, õpetajaid 2. Tunni ülesehitus oli lihtne - tegeleti lugemise harjutamisega, loeti raamatut ja vastati küsimustele. Õhkkond oli meeldiv ja õpilased ei olnud väga häiritud meie külasolekust. Me küll väga aru ei saanud prantsuse keelest kuid tundus, et kui õpilane vea sisse tegi, parandas õpetaja koheselt ja hääldasid koos sõna läbi.
|
|
|
|
Aga! Kõige suurem üllatus oli meie jaoks külastus jalgpallikeskusesse. Saime teada näiteks, et selliseid jalgpallikeskuseid on Prantsusmaal 23 (16poiste ja 7 tüdrukute), mis koolitavad tulevasi Prantsusmaa liiga jalgpalli tippe. Antud keskuseesse on tulnud poisid üle Prantsusmaa ja õpivad kohalikus koolis, mis teeb koolile omamoodi au. Poiste reźiim on range: 3 päeva nädalas peale lõunat kuni õhtuni trennid ja teistel päevadel samuti kohtumised treenerite, psühholoogi ja arstiga (kontrollib varbaid ja jalgu ja vaimu - et kõik ikka terve ja töökorras oleks). Õpivad keskuses ja päevas on vaid tund mobiili kasutamist ja kell 21.00 on une aeg! Muide, paljud poisid on juba värvatud Prantsusmaal järgmisest aastast Monaco FC klubisse.
Oleme väga tänulikud, et meile selline võimalus anti, sest kohtuda |
|
|
Tore tutvuda, George Sand!
Just nii! Täna tutvusime kirjanikuga, kes suri juba pea paar sada aastat tagasi, kuid tema elu on talletatud muuseumisse, kus täna ka meie tee viis. Kui nüüd mõni arvab, et tegu oli meeskirjanikuga, siis nii see pole. Kodanikunimi oli tal Amantine Lucile Aurore Dupin. Kirjanik võttis omale mehe nime, sest tol ajal naiskirjanikke ei väärtustatud väga ja nende kirjatükid ei saanud sageli heakskiitu.
George oli väga mitmekülgne naine. Lisaks kirjutamiskirele oskas ta ka hästi süüa teha ja maalida. Ta kogus liblikaid, fossiile ja kive. Meestega oli tal mitmeid suhteid kaasaarvatud kuulus Chopin, kellega ta oli suhtes 7 aastat. Teos, mis oli George kodus loodud Chopin´i poolt ja oli inspireeritud koerast, kes hüples rõõmsalt: www.youtube.com/watch?v=cCCP8ZLnCN4
Majamuuseum oli täis tube, mis oli sisustatud nõnda kui George elas ja toast tuppa rännates oli tõesti põnev silmata kõiki neid detaile ja vahvaid leiutisi, mis tol ajal olid väljamõeldud pererahva mugavamaks eluks. Näiteks söögilaua all oli auk, kust tuli sooja õhku või kapi sees auk, kuhu asetatud mustad nõud teiselt poolt kappi teenija ära korjas. Oma kirjutisi tavatses George kirjutada pärast õhtusööki kui oli kogunud ideid ja tegi ta seda maja erinevates kohtades vaikselt üksinda mõnikord pool ööd. Hommikuti armastas ta seetõttu magada.
Majas oli ka oma teater, koht, kus sai etendusi vaadata. Vaatama mahtus umbes 15 inimest. Ka nukuteater oli väga hinnatud. Nägime ka Sand´i perekonna hauaplatse.
Hetkel on maja Prantsuse riigiomand ja kohast peetakse väga lugu, kuigi koht ei asu linnas sees vaid tuleb bussiga veidi välja sõita linnast. Ümbrus on maaliline ja lummav.
George oli väga mitmekülgne naine. Lisaks kirjutamiskirele oskas ta ka hästi süüa teha ja maalida. Ta kogus liblikaid, fossiile ja kive. Meestega oli tal mitmeid suhteid kaasaarvatud kuulus Chopin, kellega ta oli suhtes 7 aastat. Teos, mis oli George kodus loodud Chopin´i poolt ja oli inspireeritud koerast, kes hüples rõõmsalt: www.youtube.com/watch?v=cCCP8ZLnCN4
Majamuuseum oli täis tube, mis oli sisustatud nõnda kui George elas ja toast tuppa rännates oli tõesti põnev silmata kõiki neid detaile ja vahvaid leiutisi, mis tol ajal olid väljamõeldud pererahva mugavamaks eluks. Näiteks söögilaua all oli auk, kust tuli sooja õhku või kapi sees auk, kuhu asetatud mustad nõud teiselt poolt kappi teenija ära korjas. Oma kirjutisi tavatses George kirjutada pärast õhtusööki kui oli kogunud ideid ja tegi ta seda maja erinevates kohtades vaikselt üksinda mõnikord pool ööd. Hommikuti armastas ta seetõttu magada.
Majas oli ka oma teater, koht, kus sai etendusi vaadata. Vaatama mahtus umbes 15 inimest. Ka nukuteater oli väga hinnatud. Nägime ka Sand´i perekonna hauaplatse.
Hetkel on maja Prantsuse riigiomand ja kohast peetakse väga lugu, kuigi koht ei asu linnas sees vaid tuleb bussiga veidi välja sõita linnast. Ümbrus on maaliline ja lummav.
Lahe laupäev!
Rong see sõitis tšuhh, tšuhh, tšuhh ja meid viis see kohta nimega Gare de Burges´i. Selle nimelises linnas sai meie põnev päev alguse, kus tegime tutvust suursuguse cathedrale Saint Etiennega, mis ehitati 1912. Kaunid vitraažaknad, mille peal pikad ning põnevad jutustused piltide näol ja kõrged gooti stiilis võlvid, mis panevad mõtlema, et oleme tõesti pühas kohas. Panime põlema ka püha küünla.
Teine suurepärane koht, mida meile tutvustati oli palee Palais Jacques Coeur, mis ehitati 1443-1451. Jacques oli suure südame ja reisihimuline mees. Tema vapisümboliteks, mida ta kasutas kõikjal oma palees oli süda ja merekarp. Muide, "coeur" tähendab eesti keeles "süda". Meil oli võimalus kasutada inglise keelset audiogiidi. See oli suurepärane võimalus saada rohkem teada, sest lugesime ka voldikuid, kuid giidi info oli mahlakas ja tunduvalt inforikkam.
Mida me sellest kõigest kaasa võtsime? Tõenäoliselt teadmise, et katedraalid on tõeliselt kaunid kõikjal ja hoolimata, et nad põhiolemuselt väga sarnased on, siis ahhetama panevad siiski. Ka seda, et kui keskajal piisavalt tegus ja materiaalsete võimalustega isik olid, siis said ehitada suurepäraseid paleesid ning seeläbi ka rahva elu edendada.
Kõhutäie saime vahvas krepirestoranis, kus valisime soolaste ja magusate kreppide vahel. Mis te arvate, milliseid valikuid tegime? :)
Teine suurepärane koht, mida meile tutvustati oli palee Palais Jacques Coeur, mis ehitati 1443-1451. Jacques oli suure südame ja reisihimuline mees. Tema vapisümboliteks, mida ta kasutas kõikjal oma palees oli süda ja merekarp. Muide, "coeur" tähendab eesti keeles "süda". Meil oli võimalus kasutada inglise keelset audiogiidi. See oli suurepärane võimalus saada rohkem teada, sest lugesime ka voldikuid, kuid giidi info oli mahlakas ja tunduvalt inforikkam.
Mida me sellest kõigest kaasa võtsime? Tõenäoliselt teadmise, et katedraalid on tõeliselt kaunid kõikjal ja hoolimata, et nad põhiolemuselt väga sarnased on, siis ahhetama panevad siiski. Ka seda, et kui keskajal piisavalt tegus ja materiaalsete võimalustega isik olid, siis said ehitada suurepäraseid paleesid ning seeläbi ka rahva elu edendada.
Kõhutäie saime vahvas krepirestoranis, kus valisime soolaste ja magusate kreppide vahel. Mis te arvate, milliseid valikuid tegime? :)
Pühapäeva sightseeing
Täna oli päev, mil saime pisut kauem hommikul magada ja nautida hotelli pehmeid linu. Plaan nägi ette, et jalutame linnas ja vaatame tänavaid, sealseid maju, monumente ning käime pargis, mida kohalikud hellitavalt aiaks nimetavad.
Ilmadega on seni olnud meil õnne. Ka tänane ei erinenud väga teistest kuid kuna hommik oli udune ja sooja vaid paar kraadi, siis maskiga ringi liikuda oli päris piin. Nimelt on siin seadus, et kõikjal olles pead kandma maski. See tähendab, et ka tänavatel. Nii, et oleme siin nädala jagu ringi liikunud maskides nii sees kui väljas. Maskita võime olla vaid oma hotellitoas. Kui alguses tundus see "mis seal ikka", siis täna jalutades väljas ja hoides näo ees nagu põrandalappi - märga ja jahedat, siis tundub pisut kummaline olla värskes õhus selle jubedusega kuid ilma ei julgenud ka. Oleme püüdnud siin hästi seadusekuulekad olla. Oodata korralikult ära rohelise tule ülekäigurajal (kuigi autosid ei tule) ja kanda maski kuigi oleme näiteks kahekesi pargis. Tundub, et ka kohalikud on üsnagi seadusekuulekad, sest bussis oleme vaid maskides inimesi näinud (Eestis on sageli neid nö protestijaid, kes ei kanna) ja ka tänavatel on liiklusteadlikult inimesed käitunud. Neil on kombeks siin leppida kokku aeg, millal protesteerivad ja näitavad oma meelsust, teistel aegadel püüavad siiski arvestada ühiskonnas kehtivate reeglite ka korraga. Nägime tänagi, kuidas inimesed panid taas ilmselt ennast miitingutele kirja ja toimetasid organiseeritult. Muide, ka eile oli meeleavalduste päev siin linnakeses.
Ühesõnaga, käisime ja vaatasime linnas ringi. Nägime kauneid maju, mis olid üksteisega seotud ja moodustasid tänavaid. Silmasime kujukesi ja maamärke, mis olid sündmuste ja inimeste auks püstitatud. Kõige toredam oli meil aga pargis nimega "PARCS ET JARDINS". Park oli nagu park ikka täis puid ja põõsaid, teeradu ja veesilmi kuid eriti ägedaks tegi selle bambuse labürint. Juba see, kui jämedad bambused seal kasvasid ning et nendest oli siis põnev käik tehtud. Loomulikult ei puudunud ka kohalikud pardid, kes meid viisakalt prääksudes tervitasid ning orav, kes ennast ja oma kohevat saba vilksamisi näitas. Pargis olid aga võimalused ka trenni teha ja noortel (aga miks mitte ka vanadel) rulapargis hullata. Ala oli suur ja ei ole kindel, kas kõik kivid said ümber pööratud, kuid mulje jäi kustumatu ja kindlasti soovitame just antud parki turistil minna kui Chateauroux´i satub.
Et Meie retk ikka pühalikult lõpeks kiikasime kohalikku kirikusse sisse ka, millest me oleme tegelikult iga päev mööda kõndinud (Püha Andrew kirik) kuid aega sisse vaadata pole mahti olnud (ei teagi, kas see lahti olnud on, sest täna olid uksed lausa avatud asendis).
Punkti pani üks korralik baguette, mille ostsime teel koju!
Ilmadega on seni olnud meil õnne. Ka tänane ei erinenud väga teistest kuid kuna hommik oli udune ja sooja vaid paar kraadi, siis maskiga ringi liikuda oli päris piin. Nimelt on siin seadus, et kõikjal olles pead kandma maski. See tähendab, et ka tänavatel. Nii, et oleme siin nädala jagu ringi liikunud maskides nii sees kui väljas. Maskita võime olla vaid oma hotellitoas. Kui alguses tundus see "mis seal ikka", siis täna jalutades väljas ja hoides näo ees nagu põrandalappi - märga ja jahedat, siis tundub pisut kummaline olla värskes õhus selle jubedusega kuid ilma ei julgenud ka. Oleme püüdnud siin hästi seadusekuulekad olla. Oodata korralikult ära rohelise tule ülekäigurajal (kuigi autosid ei tule) ja kanda maski kuigi oleme näiteks kahekesi pargis. Tundub, et ka kohalikud on üsnagi seadusekuulekad, sest bussis oleme vaid maskides inimesi näinud (Eestis on sageli neid nö protestijaid, kes ei kanna) ja ka tänavatel on liiklusteadlikult inimesed käitunud. Neil on kombeks siin leppida kokku aeg, millal protesteerivad ja näitavad oma meelsust, teistel aegadel püüavad siiski arvestada ühiskonnas kehtivate reeglite ka korraga. Nägime tänagi, kuidas inimesed panid taas ilmselt ennast miitingutele kirja ja toimetasid organiseeritult. Muide, ka eile oli meeleavalduste päev siin linnakeses.
Ühesõnaga, käisime ja vaatasime linnas ringi. Nägime kauneid maju, mis olid üksteisega seotud ja moodustasid tänavaid. Silmasime kujukesi ja maamärke, mis olid sündmuste ja inimeste auks püstitatud. Kõige toredam oli meil aga pargis nimega "PARCS ET JARDINS". Park oli nagu park ikka täis puid ja põõsaid, teeradu ja veesilmi kuid eriti ägedaks tegi selle bambuse labürint. Juba see, kui jämedad bambused seal kasvasid ning et nendest oli siis põnev käik tehtud. Loomulikult ei puudunud ka kohalikud pardid, kes meid viisakalt prääksudes tervitasid ning orav, kes ennast ja oma kohevat saba vilksamisi näitas. Pargis olid aga võimalused ka trenni teha ja noortel (aga miks mitte ka vanadel) rulapargis hullata. Ala oli suur ja ei ole kindel, kas kõik kivid said ümber pööratud, kuid mulje jäi kustumatu ja kindlasti soovitame just antud parki turistil minna kui Chateauroux´i satub.
Et Meie retk ikka pühalikult lõpeks kiikasime kohalikku kirikusse sisse ka, millest me oleme tegelikult iga päev mööda kõndinud (Püha Andrew kirik) kuid aega sisse vaadata pole mahti olnud (ei teagi, kas see lahti olnud on, sest täna olid uksed lausa avatud asendis).
Punkti pani üks korralik baguette, mille ostsime teel koju!
Lõputu esmaspäev
Tänane päev tundus tõeliselt pikk. Kuigi kool algas 8.30 siis lõppes alles kell 17.00. Olles võõrkeelses keskkonnas tundub justkui tähelepanu topelt olevat seega pingutad rohkem, et pisutki aru saada, mida ja millest nad rääkida võivad. Mõnikord siiski saime ka inglise keele tõlke osalisteks.
Esimene tund oli meil "schooli life" klassis. Seal töötas hetkel 3 õpetajat (aga nagu me aru saime, on neid veel). Enne veel kui tund hakkas käisid õpilased sinna oma päevikuid näitamas, millest õpetaja siis tembeldas ja välja rebis puudumistõendi-kupongi, mille lapsevanem oli täitnud. Need kogutakse lapse kausta. Igal lapsel on oma kaust. Nende päevik sisaldaski tegelikult ainult neid kuponge erinevate puudumiste nimetustega, mida siis lapsevanemad kodus täidavad ja kooli saadavad. Antud õpetajad vastutavad ka selle eest, et nö e-päevikust saaks parandatud lapse puudumine, sest klassijuhatajaid nagu meil , neil pole. Need õpetajad võtavad vastu ka kõnesid lapsevanematelt ja kuulavad ära nende muresid ja rõõme. Antud ruumis töötab ka nende õpetajate nö boss - haridusnõunik, kes siis nõustab neid õpetajaid, vajadusel ka lapsi. Söögivahetunnis valvavad need õpetajad koolihoovis korda kuid enamasti sekkumist ei kohanud (kuigi olukordi oli küllaga, kus oleksime lausa ise juba kordi rohkem Eestis sekkunud). Nemad seda ei teinud. Neid õpetajaid peetakse väga olulisteks, sest nemad suunavad laste suhtlemist. Nende hoole alla antakse ka lapsed, kelle õpetaja on haigestunud st, et õpetaja puudub. Huvitav fakt - kolmapäev on algklassidel vaba, sest teised päevad on pikemalt sisustatud tundidega Ja huviringid ei ole peale tunde vaid on tunniplaanis ja kui ei ole õpilane valinud mõnd huviringi, siis on õpilasel lihtsalt vaba tund.
Esimene tund oli meil "schooli life" klassis. Seal töötas hetkel 3 õpetajat (aga nagu me aru saime, on neid veel). Enne veel kui tund hakkas käisid õpilased sinna oma päevikuid näitamas, millest õpetaja siis tembeldas ja välja rebis puudumistõendi-kupongi, mille lapsevanem oli täitnud. Need kogutakse lapse kausta. Igal lapsel on oma kaust. Nende päevik sisaldaski tegelikult ainult neid kuponge erinevate puudumiste nimetustega, mida siis lapsevanemad kodus täidavad ja kooli saadavad. Antud õpetajad vastutavad ka selle eest, et nö e-päevikust saaks parandatud lapse puudumine, sest klassijuhatajaid nagu meil , neil pole. Need õpetajad võtavad vastu ka kõnesid lapsevanematelt ja kuulavad ära nende muresid ja rõõme. Antud ruumis töötab ka nende õpetajate nö boss - haridusnõunik, kes siis nõustab neid õpetajaid, vajadusel ka lapsi. Söögivahetunnis valvavad need õpetajad koolihoovis korda kuid enamasti sekkumist ei kohanud (kuigi olukordi oli küllaga, kus oleksime lausa ise juba kordi rohkem Eestis sekkunud). Nemad seda ei teinud. Neid õpetajaid peetakse väga olulisteks, sest nemad suunavad laste suhtlemist. Nende hoole alla antakse ka lapsed, kelle õpetaja on haigestunud st, et õpetaja puudub. Huvitav fakt - kolmapäev on algklassidel vaba, sest teised päevad on pikemalt sisustatud tundidega Ja huviringid ei ole peale tunde vaid on tunniplaanis ja kui ei ole õpilane valinud mõnd huviringi, siis on õpilasel lihtsalt vaba tund.
Järgmise tunni ajal käisime kooli raamatukogus, mis oli piisavalt suur, et ära mahutada palju raamatuid. Lapsi käib seal tunni ajal umbes 15, kuid kui on vabam tund (näiteks on mõni õpetaja haige), siis umbes 40-50 talveperioodil ja 30-40 suveperioodil. Raamatukogus saab küll raamatuid lugeda, aga ka arvutiga tööd teha, sõnaraamatutes tuhlata või kõrvaklappidest muusikat kuulata. Raamatukogujuhataja on koostööd pidevalt teinud prantsuse keele õpetajatega, et välja mõelda mänge, võistlusi ja tegevusi, et ärgitada õpilasi rohkem raamatutest huvi tundma ja lugema. Kõik raamatud olid kiletatud ja raamatukogus oli ka õppematerjalid. Seega kui kellelgi peaks selline "hull" mõte tulema, et soovib raamatukogus õppida näiteks ajalugu või inglise keelt, siis raamatud selleks on täiesti olemas.
Web Radio - selline nimi oli tunnil kuhu suundusime seejärel, kui olime ennast raamatukogus piisavalt targaks saanud. Antud tunnis tegeletakse audio-tehnoloogia kasutamisega. Sedapuhku tehti intervjuu Tilsi kooli poistega ja küsiti neilt erinevaid küsimusi. Prantslased tunnistasid, et inglise keele oskus on neil pigem nigel, sest nad kardavad vigu teha. Meesõpetaja oli väga hinnatud ja armastatud õpilaste poolt, sest tahvlile oli seda prantsuse keeles väljendatud. Tõesti, õpetaja oli rahulik, sõbralik ja konkreetne. Suunas ja oli heatahtlik. Tund möödus väga lõbusalt.
Seejärel külastasime prantsuse - ja inglise keele tunde. Prantsuse keele tunnis vaatlesime 23 last ja ühel lapsel oli tugiisik. Muide, 2 last oli puudu. Seega suur klass. Klass oli rahulik ja õpetaja andis tundi kindlakäeliselt. Õpetaja jagas tööülesanded kätte ja õpilased alustasid tööd. Keegi ei vaielnud vastu ega kaevanud igava harjutuse üle. Tõsteti kätt kui sooviti vastata ja pöörduti õpetaja poole kasutades sõna "Madam". Õpilased olid viisakad ja usinad.
Inglise keele tunnis tutvustasid meie õpilased Eestit ja prantsuse õpilased esitasid küsimusi meie lastele. Pärimised olid huvitavad ja kõik küsimised said vastused. Oli tore ja sisukas tund.
Inglise keele tunnis tutvustasid meie õpilased Eestit ja prantsuse õpilased esitasid küsimusi meie lastele. Pärimised olid huvitavad ja kõik küsimised said vastused. Oli tore ja sisukas tund.
Viimane tund oli Web TV, kus toimetati poolelioleva video montaažiga. Eesmärk oli kokku saada video uudis. Õpilased kasutasid Windows Movie Maker' i programmi, mis oli meile tuttav. Lapsed olid osavad ja õpetaja suunas oskuslikult lapsi.
Tore teisipäev - beau mardi (pr. k)
Täna oli ettenähtud meie õpilaste esitlused aga meie eesmärk siin on näha nii palju kui võimalik kohalikke tunde. Seega me läksime õppealajuhataja jutule, et ehk on tal võimalus meile mingid tunnivaatlused kokku õpetajatega leppida. Õnn oli meie poolel! Saime vaadata täna kehalist, loodusõpetust, teatrit ja prantsuse keelt.
Kehalise kasvatuse tund toimus võimlas, kus oli hea õhutussüsteem. Õpilased vahetasid kohapeal riided/jalanõud ja alustasid tunniga. Õpetaja oli nooruslik 58 aastane naine. Ta keksis stepperil kui kahekümnene ja utsitas kaheteistkümneseid, kes ei saanud korraga rütmile pihta või siis ei tõusnud jalg nii kõrgele kui vaja. Õpetaja tunnistas, et kuna kool lõpeb nii hilja, siis peale tööd läheb ta koju sisuliselt magama, et järgmisel päeval taas vitaalne ja innustav välja näha - talle meeldis ta töö! Üldse on tunda, et antud kooli õpetajad on rõõmsameelsed ja neile meeldib oma töö. Lisaks on suur küsimärk veel õhus, et kuidas nad ikkagi nii palju mehi õpetajateks on suutnud värvata? Palga teemat pole veel väga otse puudutada saanud aga teeme seda kindlasti, sest äkki on seal mingi motivatsioonipakett? Kehalises tehti üsna madala intensiivsusega trenni just maskide tõttu - jah, ka saalis olid neil maskid ees! Tänu koroonale on Prantsusmaa koolides mitmed asjad muutunud ja suur osa on seotud just maskide ja sellega seonduvaga. Õpilased said oma oskusi õpetajale ette kahekaupa näidata ja hindamine käis vastavalt selle järgi, kuidas õpilasel oli rütmitaju, sooritusoskust, -teravust jne. Ühesõnaga kriteeriumid olid paigas ja arusaadavad nii lastele kui ka meile. Siinkohal peab mainima, et noorte füüsiline üldpilt on siin selles linnas ja üldse Prantsusmaal parem (ülekaalulisi on oluliselt vähem!). Saime ka huvitava fakti teada tänu saalile, kus rippusid plakatid, millel peal kirjad - Chateauroux handball. See tähendab, et ka käsipalliga tegeletakse seal heal tasemel.
Kehalise kasvatuse tund toimus võimlas, kus oli hea õhutussüsteem. Õpilased vahetasid kohapeal riided/jalanõud ja alustasid tunniga. Õpetaja oli nooruslik 58 aastane naine. Ta keksis stepperil kui kahekümnene ja utsitas kaheteistkümneseid, kes ei saanud korraga rütmile pihta või siis ei tõusnud jalg nii kõrgele kui vaja. Õpetaja tunnistas, et kuna kool lõpeb nii hilja, siis peale tööd läheb ta koju sisuliselt magama, et järgmisel päeval taas vitaalne ja innustav välja näha - talle meeldis ta töö! Üldse on tunda, et antud kooli õpetajad on rõõmsameelsed ja neile meeldib oma töö. Lisaks on suur küsimärk veel õhus, et kuidas nad ikkagi nii palju mehi õpetajateks on suutnud värvata? Palga teemat pole veel väga otse puudutada saanud aga teeme seda kindlasti, sest äkki on seal mingi motivatsioonipakett? Kehalises tehti üsna madala intensiivsusega trenni just maskide tõttu - jah, ka saalis olid neil maskid ees! Tänu koroonale on Prantsusmaa koolides mitmed asjad muutunud ja suur osa on seotud just maskide ja sellega seonduvaga. Õpilased said oma oskusi õpetajale ette kahekaupa näidata ja hindamine käis vastavalt selle järgi, kuidas õpilasel oli rütmitaju, sooritusoskust, -teravust jne. Ühesõnaga kriteeriumid olid paigas ja arusaadavad nii lastele kui ka meile. Siinkohal peab mainima, et noorte füüsiline üldpilt on siin selles linnas ja üldse Prantsusmaal parem (ülekaalulisi on oluliselt vähem!). Saime ka huvitava fakti teada tänu saalile, kus rippusid plakatid, millel peal kirjad - Chateauroux handball. See tähendab, et ka käsipalliga tegeletakse seal heal tasemel.
Loodusõpetuses tehti grupitööd teemal, kuidas toimub paljunemine näiteks merisiilidel, kaladel, kanadel, kitsedel, lilledel. Kuna teema oli parasjagu itsitamist soosiv, siis noortel oli naeruturtsatusi ja näokatmist piisavalt. Kui õpetaja antud küsimused olid grupil vastatud, esitas grupp teistele info, mille nad olid oma infokaardilt teada saanud (kellelgi ei olnud samasugune). Meesõpetaja oli laheda ja muheda olemisega. Üritas pisut ka inglise keelt purssida. Saime tuttavaks ka Prantsusmaa Robertiga või peaks ütlema Robertoga.
Seejärel oli meil võimalus vaadata matemaatilist lugu etendusena. Lugu ise rääkis sellest, kuidas ühele poisile meeldis paberist välja lõigata lumehelbeid, sest ta armastas lund ja lumehelbeid. Lumeeit jäi kurvaks, et poisil jõuludeks kunagi kingitusi ei toodud, sest pere oli vaene. Nõnda ta siis proovis teha väga erilist lumehelvest kingituseks, kuid selle tegemine võttis liiga kaua aega. Ja sealt see lugu veerema läks. Ühesõnaga matemaatiline point peitus lumehelbe korrapärasuses ja selle lõikamise oskuses. Homme peaks meil olema töötuba. Näis, kas hakkame lumehelbeid lõikama. Huvitav Fakt oli see, et antud näitleja, kes on ise ka kirjanik ütles, et tema raamatut on illustreerinud eestlasest kunstnik.
Seejärel suundusime prantsuse keele tundi, mis oli kõige tavalisem. Õpilased harjutasid etteütluseks. Klassika! Vihik, pastakas ja õpetaja dikteeris. Õpetaja oli enesekindel ja aitas neid, kes hätta jäid. Ta seletas meile hiljem, et antud klass (8.kl) on üks keerulisemaid, kes kodus väga midagi ei tee ja ainus töö, mida tehakse, on koolis. Seega ta püüdis alati kõik koolis ära teha õpilastega.
Jah, Kindral Kolmapäev!
Juba hommikul olime põnevil, sest pärastlõunal pidime minema muuseumi, mis ekstra meie jaoks lahti tehakse. Praegu on see ametlikult kinni koroona pärast. Tegu oli Kindral Bertrandi muuseumiga. Kindral B. oli Napoleoni suur sõber seega huvi, et mida meile seal muuseumis siis näidatakse, oli suur.
Enne veel kui muuseumitee jalge alla sai võetud, vaatasime hispaania keele tundi, oma õpilaste esitlust, matemaatika tundi ja tundi, kus oli täiusliku lumehelbe tegemise töötuba. Hispaania keeles viibis kümmekond last ja õpetaja ütles ja mõned on ka haiged. Teema oli perekonna ja sellega seonduva juures. Kuigi pole hispaania keelt õppinud, oli aimata, mida tehti - õpiti olema-vormi. Korrati ka mõningaid sõnu, mille järel tehti test. Parandas testi pinginaaber. Õpetaja eesmärk oli korrata ja veel kord korrata, sest tegemist oli algajatega.
Matemaatikatund algas väga konkreetselt ilma suure sissejuhatuseta - töölehed kätte, gruppidega juba istuti ja alustati tööd. Õpetaja käis ringi ja juhendas. Tegemist oli 8.kl õpilastega. Ja taas oli tore jälgida, kuidas 20 õpilast teevad tööd, tõstavad käe, kui soovivad midagi küsida - ei karju, et ma tahan midagi küsida või et tule siia. Töö käis ja grupid toimetasid. Õpetaja jagas meiega grupitöö hindamise punkte, mida hinnatakse. Üllatavad punktid meie jaoks olid sees- hinnatakse õigekirja, töövahendite olemasolu, kõik grupiliikmed peavad tööd kirjalikult tegema, lisaks veel vaimne kohalolu. Punkte oli veelgi, mida hinnati grupitöös. Ühesõnaga KÕIGIL õpilastel olid pinalid, sest juba selle eest saab punkti. Mõelge, pinalitel olid omanikud ja nendel omanikel olid pinalid. Super!
Lumehelbe töötoas saime küsida kirjaniku nime, mida eile ei saanudud - Marie Lhuissier. Rääkisime pisut temaga ja tema tööst. Temagi tundis meie töö vastu huvi. Igatahes väga toredad lumehelbed lõikasime lõpuks õpetuse järgi välja. PEAAEGU tulid välja.....
Ja siis see muuseum. Tõesti tore kogemus. Muuseumis olid maalid enamasti, kuid oli ka kujusid ja väljapanekuid esemetest, mida kasutas Kindral Bertrand. Meeldejäävamad olid kanaarilinnupuur, mille Napoleon lasi valmis meisterdada hiinlastel, kes olid tema omad ja Camille e Claudel´i teos "VERTUMNE ET POMONE". Lihtsalt imeline. Maale oli veel, mis panid seisma ja lihtsalt imetlema aga põnevaks osutus ka muumia, keda nägime.
Silmade ees praegugi veel toredad maalid ja kujud ning mõnusad lood nende kohta.
Enne veel kui muuseumitee jalge alla sai võetud, vaatasime hispaania keele tundi, oma õpilaste esitlust, matemaatika tundi ja tundi, kus oli täiusliku lumehelbe tegemise töötuba. Hispaania keeles viibis kümmekond last ja õpetaja ütles ja mõned on ka haiged. Teema oli perekonna ja sellega seonduva juures. Kuigi pole hispaania keelt õppinud, oli aimata, mida tehti - õpiti olema-vormi. Korrati ka mõningaid sõnu, mille järel tehti test. Parandas testi pinginaaber. Õpetaja eesmärk oli korrata ja veel kord korrata, sest tegemist oli algajatega.
Matemaatikatund algas väga konkreetselt ilma suure sissejuhatuseta - töölehed kätte, gruppidega juba istuti ja alustati tööd. Õpetaja käis ringi ja juhendas. Tegemist oli 8.kl õpilastega. Ja taas oli tore jälgida, kuidas 20 õpilast teevad tööd, tõstavad käe, kui soovivad midagi küsida - ei karju, et ma tahan midagi küsida või et tule siia. Töö käis ja grupid toimetasid. Õpetaja jagas meiega grupitöö hindamise punkte, mida hinnatakse. Üllatavad punktid meie jaoks olid sees- hinnatakse õigekirja, töövahendite olemasolu, kõik grupiliikmed peavad tööd kirjalikult tegema, lisaks veel vaimne kohalolu. Punkte oli veelgi, mida hinnati grupitöös. Ühesõnaga KÕIGIL õpilastel olid pinalid, sest juba selle eest saab punkti. Mõelge, pinalitel olid omanikud ja nendel omanikel olid pinalid. Super!
Lumehelbe töötoas saime küsida kirjaniku nime, mida eile ei saanudud - Marie Lhuissier. Rääkisime pisut temaga ja tema tööst. Temagi tundis meie töö vastu huvi. Igatahes väga toredad lumehelbed lõikasime lõpuks õpetuse järgi välja. PEAAEGU tulid välja.....
Ja siis see muuseum. Tõesti tore kogemus. Muuseumis olid maalid enamasti, kuid oli ka kujusid ja väljapanekuid esemetest, mida kasutas Kindral Bertrand. Meeldejäävamad olid kanaarilinnupuur, mille Napoleon lasi valmis meisterdada hiinlastel, kes olid tema omad ja Camille e Claudel´i teos "VERTUMNE ET POMONE". Lihtsalt imeline. Maale oli veel, mis panid seisma ja lihtsalt imetlema aga põnevaks osutus ka muumia, keda nägime.
Silmade ees praegugi veel toredad maalid ja kujud ning mõnusad lood nende kohta.
Mõtlik neljapäev
Meie töövarjutamine hakkab La Fayette koolis Chateauroux´i linnas otsakorrale jõudma. On olnud huvitav reis. Mõni päev on küll väga pikk ja kurnav olnud kuid meeletult huvitav ja paljupakkuv. Enamasti on aeg lennanud ja need 10 päeva harivad ning väljakutseterohkelt möödunud. Nende koolisüsteem on hoopis teistsugune kui meie oma ja laste koolipäevad samuti. Oleks vist harjumatu oma väikeseid algklassikuid näha kolmapäeviti kodus või võtta vastu oma suuremaid koolilapsi kodus vastu kuuepaiku õhtul. Inimesed siin on väga harjunud süsteemiga. Näeme meiegi olles siin ja võrreldes Eesti haridussüsteemi Prantsuse omaga üle pingutamist just õppekavade osas. Võetakse lihtsamalt, aeglasemalt, rahulikumalt. Tsirkust ei tehta, digipöörasust ei toetata. Õpetajal on vahendid, et edastada oma materjali tänapäevaselt kuid õpilastele seda väga ei pakuta. Selleks on nö ringid ja klubid. Miks? Sest väljaspool kooli nad kasutavad digimaailma niigi.
Kooli tugisüsteem töötas hästi. Direktor oli küll pea ja nägu kuid tundus, et suure töö ja "vaeva" nägi ja tegi ära õppealajuhataja. Tema oli ka meile suureks toeks nii tundide vaatlemise korraldamise osas kui ka selgituste jagamisel, mis koolis toimub. Samuti edastas just tema meile informatsiooni kooli murede ja rõõmude kohta. Tänu temale õnnestus meil osaleda ka ühe õpilase ümarlaual, mis andis parema ülevaate ka tugisüsteemist, kuidas see reaalselt toimub. Koolis on mitmeid õpilasi, kellel on määratud tugiisikud, kes käivad õpilastega tundides kaasas ja vastavalt vajadustele ka neid abistavad. Mõnikord on tunnis 2 või lausa 3 tugiisikut. Kui meil toimuvad ümarlauad vajaduspõhiselt siis miks mitte ka sellest veidi inspireeritult mõelda, et tugivõrgustik võiks kõik korra kokku saada ja abivajaja asjad üle vaadata.
Meie linn nimega Chateauroux oli üldjuhul puhas, dekoreeritud ja tehnoloogiliselt heal järjel. Süsteem oli paigas nii bussides kui ka poodides. Ka maskimajandus oli klaar kõigil - tuli kanda, sest seadus ütleb nii!
Oleme õnnelikud, et taolise kogemuse võrra rikkamaks saime ja kindlasti "seedime" veel mõnda aega nähtut ja kogetut. Olles tagasi kodus jagame kindlasti oma mõtteid ka kolleegidega, kuid üks on kindel - mobiilid peaksid siiski koolipäevast eemaldatud saama ka meie koolis. Kindel võit!
Kooli tugisüsteem töötas hästi. Direktor oli küll pea ja nägu kuid tundus, et suure töö ja "vaeva" nägi ja tegi ära õppealajuhataja. Tema oli ka meile suureks toeks nii tundide vaatlemise korraldamise osas kui ka selgituste jagamisel, mis koolis toimub. Samuti edastas just tema meile informatsiooni kooli murede ja rõõmude kohta. Tänu temale õnnestus meil osaleda ka ühe õpilase ümarlaual, mis andis parema ülevaate ka tugisüsteemist, kuidas see reaalselt toimub. Koolis on mitmeid õpilasi, kellel on määratud tugiisikud, kes käivad õpilastega tundides kaasas ja vastavalt vajadustele ka neid abistavad. Mõnikord on tunnis 2 või lausa 3 tugiisikut. Kui meil toimuvad ümarlauad vajaduspõhiselt siis miks mitte ka sellest veidi inspireeritult mõelda, et tugivõrgustik võiks kõik korra kokku saada ja abivajaja asjad üle vaadata.
Meie linn nimega Chateauroux oli üldjuhul puhas, dekoreeritud ja tehnoloogiliselt heal järjel. Süsteem oli paigas nii bussides kui ka poodides. Ka maskimajandus oli klaar kõigil - tuli kanda, sest seadus ütleb nii!
Oleme õnnelikud, et taolise kogemuse võrra rikkamaks saime ja kindlasti "seedime" veel mõnda aega nähtut ja kogetut. Olles tagasi kodus jagame kindlasti oma mõtteid ka kolleegidega, kuid üks on kindel - mobiilid peaksid siiski koolipäevast eemaldatud saama ka meie koolis. Kindel võit!
