Pühapäev, 23. oktoober
23. oktoobril kell 4 hommikul startisime autoga Tallinna lennujaama, seal tegime kerge hommikusöögi pausi ja hiljem asusime lennukile. Kõik me neli lendasime lennukiga esimest korda. Ootused olid suured ja olime põnevuses, keegi meist ei olnud pabinas ega ei kartnud lendu, aga kogu lennureisi aja käis ühe väikese lapse kisa närvidele. Lend kestis kokku 3 tundi. Vaade oli lennuki aknast väga kaunis, seal oli mäed ja nähtaval linnad.
Lõpuks jõudsime Milanosse. Seal oli ilusad hooned, kuid tänavad olid räpased ja täis prügi. Linn oli ka väga rahvast täis ja haises.
Hiljem sõitsime rongiga Modenasse ja seal võttis meid oma auto peale kooli direktor ja tema kolleegid. Nad sõidutasid meid hotelli.
Lõpuks jõudsime Milanosse. Seal oli ilusad hooned, kuid tänavad olid räpased ja täis prügi. Linn oli ka väga rahvast täis ja haises.
Hiljem sõitsime rongiga Modenasse ja seal võttis meid oma auto peale kooli direktor ja tema kolleegid. Nad sõidutasid meid hotelli.
Esmaspäev, 24. oktoober
Hommikul oli meil hotellis kell 8 söömine Rootsi lauas, toite ja meelepäraseid maitseid oli palju.
Kell 9 viisid direktor David Toro ning hoolekogu liige meid autodega linnavalitsusse. Seal kohtusime linnapea ja kooli õpilastega, kes moodustavad linna noortevolikogu.
Pärast kohtumist läksime kooli. Meil oli kaks robootika ja üks inglise keele tund.
Pärast tunde sõime rahvuslikke toite direktori juures.
Peale kooli käisime Modena vanalinnas ja uudistasime vaatamisväärsusi.
Kell 9 viisid direktor David Toro ning hoolekogu liige meid autodega linnavalitsusse. Seal kohtusime linnapea ja kooli õpilastega, kes moodustavad linna noortevolikogu.
Pärast kohtumist läksime kooli. Meil oli kaks robootika ja üks inglise keele tund.
Pärast tunde sõime rahvuslikke toite direktori juures.
Peale kooli käisime Modena vanalinnas ja uudistasime vaatamisväärsusi.
25. oktoober
Täna hommikul kell 8. 15 alustasime teekonda Istituto di Istruzione superiore liceo e tecnico F. Corni kooli. Meil oli seal koos Campogalliano õpilastega neli robootika tundi. Saime kasutada robotkäe sarnast masinat. Harjutasime erinevatest kohtadest süsteemi järgi asjade kokku kogumist.
Meie jaoks oli väga raske tunni teooria osa, kuna räägiti itaalia keeles. Kuid õpetaja Leonardo aitas meil asjadest aru saada. Praktiline osa oli vägagi meeldiv, kuna kaasõpilased aitasid meid. Koolipäev lõppes täna kell 12.30, pärast seda läksime pitsat sööma.
Meie jaoks algas päeva kõige lõbusam osa aga alles siis, kui läksime viieks korvpallitrenni. Poisid osalesid trennis, samal ajal Ketrin vestles kohaliku direktoriga.
Kohalikud korvpalliässad olid mõne aasta vanemad. Kuid see ei seganud heade suhete loomist.
Poiste mõtted pärast korvpallitrenni: "Meie jaoks oli üllatav, kui sõbralikud kohalikud poisid olid. Nad olid väga rõõmsad, et osalesime nende trennis. Tundsime ennast nagu superstaarid, nii palju pole meie kohta veel uuritud selle reisi jooksul."
Meie jaoks oli väga raske tunni teooria osa, kuna räägiti itaalia keeles. Kuid õpetaja Leonardo aitas meil asjadest aru saada. Praktiline osa oli vägagi meeldiv, kuna kaasõpilased aitasid meid. Koolipäev lõppes täna kell 12.30, pärast seda läksime pitsat sööma.
Meie jaoks algas päeva kõige lõbusam osa aga alles siis, kui läksime viieks korvpallitrenni. Poisid osalesid trennis, samal ajal Ketrin vestles kohaliku direktoriga.
Kohalikud korvpalliässad olid mõne aasta vanemad. Kuid see ei seganud heade suhete loomist.
Poiste mõtted pärast korvpallitrenni: "Meie jaoks oli üllatav, kui sõbralikud kohalikud poisid olid. Nad olid väga rõõmsad, et osalesime nende trennis. Tundsime ennast nagu superstaarid, nii palju pole meie kohta veel uuritud selle reisi jooksul."
26. oktoober
Meie neljas päev algas kell 8.00, kui asusime õige bussipeatuse otsingule.
Esimene tund oli meil 1B klassiga (see on meie haridussüsteemis 4. klass).
Tutvustasime neile enda tehtud esitluse abil Eestit. Kuna nad olid nii väiksed, siis neile jäid mõningad asjad arusaamatuks. Nende õpetaja tõlkis neile mõned asjad itaalia keelde.
Teine tund oli meil 3C klassiga (meil 7. klass). Nemad tutvustasid meile pikalt ja põhjalikult oma lähiümbrust. Nad oli väga närvis ja ärevil. Näha oli, et mõned asjad läksid meelest. Ülivõimas oli see, et meie pärast olid mõned poisid lipsud ette pannud. Samuti oli neiusid, kes olid pintsakud selga pannud. Meie tegime neile esitluse oma koolist. Väga vahva oli see, et küsimusi jätkus. Saime ka aru, et siinseks põhiküsimuseks on, millist jalgpalliklubi meie toetame. Jäime kindlaks Laheda SK- le, kuigi tundus, et siinne õige vastus on AC Milan.
Veel ühest asjast saime aru - kohalikele Itaalia neidudele lähevad Eesti poisid peale nagu soojad saiad!
Pärast esimest kahte tundi tuli meil üks vaba tund. Siis pakuti meile erinevaid Itaalia roogasid. Meile vägagi meeldisid need - Itaalia köök on täiesti teistsugune kui Eesti oma. Erinevus teeb muidugi mõningate asjade proovimise ja ostmise raskemaks, kuna ei oska arvata, kas sööme seda. Ning samas kardame toitu pooleli jättes kedagi solvata.
Kolmas ja neljas tund olid meil kehaline kasvatus. Saime näidata oma võimeid lauatennise mängus.
Poisid jätkasid ka pärast tunde spordilainel ning panid end proovile kohalikus rannavõrkpalli trennis. Ketrin kogus samal ajal infot muude tulevaste sündmuste kohta ja tegi pilte.
Oleme järjekordselt hämmingus, kui südamlikult ja soojalt meid vastu võetakse!
Esimene tund oli meil 1B klassiga (see on meie haridussüsteemis 4. klass).
Tutvustasime neile enda tehtud esitluse abil Eestit. Kuna nad olid nii väiksed, siis neile jäid mõningad asjad arusaamatuks. Nende õpetaja tõlkis neile mõned asjad itaalia keelde.
Teine tund oli meil 3C klassiga (meil 7. klass). Nemad tutvustasid meile pikalt ja põhjalikult oma lähiümbrust. Nad oli väga närvis ja ärevil. Näha oli, et mõned asjad läksid meelest. Ülivõimas oli see, et meie pärast olid mõned poisid lipsud ette pannud. Samuti oli neiusid, kes olid pintsakud selga pannud. Meie tegime neile esitluse oma koolist. Väga vahva oli see, et küsimusi jätkus. Saime ka aru, et siinseks põhiküsimuseks on, millist jalgpalliklubi meie toetame. Jäime kindlaks Laheda SK- le, kuigi tundus, et siinne õige vastus on AC Milan.
Veel ühest asjast saime aru - kohalikele Itaalia neidudele lähevad Eesti poisid peale nagu soojad saiad!
Pärast esimest kahte tundi tuli meil üks vaba tund. Siis pakuti meile erinevaid Itaalia roogasid. Meile vägagi meeldisid need - Itaalia köök on täiesti teistsugune kui Eesti oma. Erinevus teeb muidugi mõningate asjade proovimise ja ostmise raskemaks, kuna ei oska arvata, kas sööme seda. Ning samas kardame toitu pooleli jättes kedagi solvata.
Kolmas ja neljas tund olid meil kehaline kasvatus. Saime näidata oma võimeid lauatennise mängus.
Poisid jätkasid ka pärast tunde spordilainel ning panid end proovile kohalikus rannavõrkpalli trennis. Ketrin kogus samal ajal infot muude tulevaste sündmuste kohta ja tegi pilte.
Oleme järjekordselt hämmingus, kui südamlikult ja soojalt meid vastu võetakse!
27. oktoober
Kell 8.00 alustasime teekonda kooli. Meile tehti esimese tunni ajal ringkäik mööda Campogallianot. Saime kuulda ja näha nende kandi suuremate vaatamisväärsuste kohta. Saime teada, et neil on kunagi olnud kindlus, millest pole enam midagi alles, aga ka palju-palju muud.
Teise tunni ajal tehti meile tuur kohalikus Kaalumuuseumis. Nägime erinevaid kaale, mis on olnud kasutusel läbi aegade.
Kolmas tund oli meil keemia. Keemias tehti meile puust ja punaselt selgeks, kuidas inimese seedimissüsteem töötab.
Kolmas tund lõppes kell 11.30 sealt edasi pidime ootama, kuna kell kukub 14.00. Sest siis hakati meile õpetama, kuidas teha pastat. Vabal ajal käisime imehead jäätist söömas kohalikus jäätisekohvikus. Ketrin aga suutis end samal ajal kuidagi sehkendada prantsuse keele tundi.
Terve päeva jooksul saime nautida tohutu suurt tähelepanu. See, et korraga 15 või rohkem õpilast meie jälgivad ja meie tähelepanu üritavad võita, on saanud täitsa tavaliseks. Isegi kuulsime mõned korrad sõna “tere”, mis oli ülilahe, sest keegi on uurinud meie kohta. Tundsime ennast kohalike kuulsustena.
Nüüd aga lähemalt pasta tegemisest.
Meid õpetas oma ala meister vanaproua signora Luciana.
Pasta tegemine oli üllatavalt lihtne, tegime ise taigna. Keegi meist polnud ise nullist pastat teinud.
Lõpptulemus oli imehea, ning tundub, et pastat tuleb ka Eestis teha.
Ja lõpetuseks - jällegi peame välja tooma itaallaste võrratu soojuse ja lahkuse.
Teise tunni ajal tehti meile tuur kohalikus Kaalumuuseumis. Nägime erinevaid kaale, mis on olnud kasutusel läbi aegade.
Kolmas tund oli meil keemia. Keemias tehti meile puust ja punaselt selgeks, kuidas inimese seedimissüsteem töötab.
Kolmas tund lõppes kell 11.30 sealt edasi pidime ootama, kuna kell kukub 14.00. Sest siis hakati meile õpetama, kuidas teha pastat. Vabal ajal käisime imehead jäätist söömas kohalikus jäätisekohvikus. Ketrin aga suutis end samal ajal kuidagi sehkendada prantsuse keele tundi.
Terve päeva jooksul saime nautida tohutu suurt tähelepanu. See, et korraga 15 või rohkem õpilast meie jälgivad ja meie tähelepanu üritavad võita, on saanud täitsa tavaliseks. Isegi kuulsime mõned korrad sõna “tere”, mis oli ülilahe, sest keegi on uurinud meie kohta. Tundsime ennast kohalike kuulsustena.
Nüüd aga lähemalt pasta tegemisest.
Meid õpetas oma ala meister vanaproua signora Luciana.
Pasta tegemine oli üllatavalt lihtne, tegime ise taigna. Keegi meist polnud ise nullist pastat teinud.
Lõpptulemus oli imehea, ning tundub, et pastat tuleb ka Eestis teha.
Ja lõpetuseks - jällegi peame välja tooma itaallaste võrratu soojuse ja lahkuse.
28. oktoober
Kuues päev algas meil senistest varem - juba kell 6.50 asusime bussipeatuse poole teele.
Campogalliano koolimaja juurest läksime koos kahe teise klassiga Carpisse, täpsemalt Carpi teatrisse ja paleese.
Carpi teater valmis aastal 1858. See teater oli vägagi võimas, meie jaoks oli lausa ulme, milline maaling lae peale oli tehtud. Saime näha ka teatri telgitaguseid. Rikastel inimestel olid teatris oma loožid, nii nagu filmis oleme näinud. Ausalt öeldes ei tundunud, et seal oleks väga mugav, aga vaade oli hea.
Siis läksime Carpi paleesse. Seal läks meil natuke kehvemini, kuna oli rohkem juttu kui vaatamist ja jutt oli muidugi itaalia keeles. Üks Campogalliano õpetaja tõlkis küll midagi meile, aga ikkagi jäid asjad segaseks. Põhiasjad saime lõpuks ikkagi teada. Paljud seinamaalingud olid kahjuks hävinud.
Meie suur sõber Livio (kehalise kasvatuse õpetaja) oli meile tänaseks pikniku organiseerinud. Kuid enne piknikku viis ta meid veel pastat sööma. Pikniku alustuseks sõitsime ratastega koos 3C klassiga (meie mõistes u 7. klass) järvede äärde. Seal jõime jääteed ja sõime Eesti kommi. Kogu asja mõte oli kohalikega paremini tuttavaks saada.
Livio on kõik meie koolipäevavälised tegevused siiamaani organiseerinud (korvpall, rannavõrkpall, pasta tegemine). Kõige lahedam on selle juures see, et ta ise ei räägi inglise keelt. Kuid soov meie siinolekut huvitavamaks teha on väga suur ning see näitab jällegi itaallaste lahkust!
Campogalliano koolimaja juurest läksime koos kahe teise klassiga Carpisse, täpsemalt Carpi teatrisse ja paleese.
Carpi teater valmis aastal 1858. See teater oli vägagi võimas, meie jaoks oli lausa ulme, milline maaling lae peale oli tehtud. Saime näha ka teatri telgitaguseid. Rikastel inimestel olid teatris oma loožid, nii nagu filmis oleme näinud. Ausalt öeldes ei tundunud, et seal oleks väga mugav, aga vaade oli hea.
Siis läksime Carpi paleesse. Seal läks meil natuke kehvemini, kuna oli rohkem juttu kui vaatamist ja jutt oli muidugi itaalia keeles. Üks Campogalliano õpetaja tõlkis küll midagi meile, aga ikkagi jäid asjad segaseks. Põhiasjad saime lõpuks ikkagi teada. Paljud seinamaalingud olid kahjuks hävinud.
Meie suur sõber Livio (kehalise kasvatuse õpetaja) oli meile tänaseks pikniku organiseerinud. Kuid enne piknikku viis ta meid veel pastat sööma. Pikniku alustuseks sõitsime ratastega koos 3C klassiga (meie mõistes u 7. klass) järvede äärde. Seal jõime jääteed ja sõime Eesti kommi. Kogu asja mõte oli kohalikega paremini tuttavaks saada.
Livio on kõik meie koolipäevavälised tegevused siiamaani organiseerinud (korvpall, rannavõrkpall, pasta tegemine). Kõige lahedam on selle juures see, et ta ise ei räägi inglise keelt. Kuid soov meie siinolekut huvitavamaks teha on väga suur ning see näitab jällegi itaallaste lahkust!
29.-30. oktoober
Seitsmendat päeva alustasime 7.55 kui asusime teele Bolognasse ja sealt liikusime edasi Veneetsiasse.
Veneetsias käisime gondliga sõitmas. Meie jaoks oli imeline vesi, mis nägi välja sinisem kui taevas.
Veneetsias oli hästi palju kitsaid tänavaid ja palju-palju turiste. Iga nurga peal oli ka suveniiride kaupmehi, kes üritasid sulle midagi maha parseldada, eks me ikka üht teist ostsime ka.
Meile väga-väga meeldis Veneetsia, ülekaalukalt kõige ilusam linn, kus me siiamaani viibinud oleme.
Õhtul umbes 22.00 jõudsime tagasi hotelli. Kokku sõitsime eile rongiga veidi üle 400 km.
Tänane ehk kaheksas päev oli meie jaoks puhkepäev. Igaüks magas nii kaua kui tahtis.
Kuid päeva peale käisime ära Modena vanalinnas asuval šokolaadifestivalil, kus sai proovida ja osta erinevaid šokolaade. Sealt edasi käisime kohalikus Lõunakeskuses, mis oli muidugi palju suurem. Aga sealt me endale midagi ei leidnud.
Veneetsias käisime gondliga sõitmas. Meie jaoks oli imeline vesi, mis nägi välja sinisem kui taevas.
Veneetsias oli hästi palju kitsaid tänavaid ja palju-palju turiste. Iga nurga peal oli ka suveniiride kaupmehi, kes üritasid sulle midagi maha parseldada, eks me ikka üht teist ostsime ka.
Meile väga-väga meeldis Veneetsia, ülekaalukalt kõige ilusam linn, kus me siiamaani viibinud oleme.
Õhtul umbes 22.00 jõudsime tagasi hotelli. Kokku sõitsime eile rongiga veidi üle 400 km.
Tänane ehk kaheksas päev oli meie jaoks puhkepäev. Igaüks magas nii kaua kui tahtis.
Kuid päeva peale käisime ära Modena vanalinnas asuval šokolaadifestivalil, kus sai proovida ja osta erinevaid šokolaade. Sealt edasi käisime kohalikus Lõunakeskuses, mis oli muidugi palju suurem. Aga sealt me endale midagi ei leidnud.
31. oktoober
Üheksandal päeval startisime kell 8.40 kõigepealt bussiga ja edasi läksime rongi peale, et sõita Bolognasse. Kohale jõudes kõndisime keskväljakule ja seal läksime väikese minirongiga Bologna tuurile. Minirongiga sõitsime 40 minutit mäkke. Sõidu ajal kuulasime antud kõrvaklappidest naise juttu Bologna ajaloo kohta. Mäe tippu jõudes oli meil kena vaade tervele linnale ja ka pühakojale, kuhu hiljem suundusime. San Luca Madonna pühakotta jõudes uudistasime paljusid maale Jeesuse ja tema pere kohta.
Pärast seda läksime huvitava katuseta bussi peale ja sõitsime mäest alla. Alla sõites läks paljudel meil kõrvad lukku, aga see läks üle.
Taaskord olime keskväljakul ja otsustasime minna antud tuuri piletite juurde kuuluvad kohalikud lihapallid, mis olid tegelikult keeduvorsti tükid. Hiljem sõime kohalikku jäätist.
Samal ajal kui poisid käisid linna peal ringi, olime õpetajatega keskväljakul. Seal jäi üks mees koos suure kohvriga äkki keset väljakut seisma ja hakkas enda riideid kohvrist välja viskama. Õnneks saabus kohapeale politsei, kes pani noorele mehele aru pähe ja mees koristas enda tekitatud segaduse.
Mõni tund hiljem otsustasime tagasi Modenasse sõita.
Ootasime kuni meie buss number 9 kohale jõuab, kuid bussisõidul juhtus meil apsakas: me sõitsime bussiga valesse suunda, nii et saime terve ringi peale teha, enne kui hotelli jõudsime.
Pärast seda läksime huvitava katuseta bussi peale ja sõitsime mäest alla. Alla sõites läks paljudel meil kõrvad lukku, aga see läks üle.
Taaskord olime keskväljakul ja otsustasime minna antud tuuri piletite juurde kuuluvad kohalikud lihapallid, mis olid tegelikult keeduvorsti tükid. Hiljem sõime kohalikku jäätist.
Samal ajal kui poisid käisid linna peal ringi, olime õpetajatega keskväljakul. Seal jäi üks mees koos suure kohvriga äkki keset väljakut seisma ja hakkas enda riideid kohvrist välja viskama. Õnneks saabus kohapeale politsei, kes pani noorele mehele aru pähe ja mees koristas enda tekitatud segaduse.
Mõni tund hiljem otsustasime tagasi Modenasse sõita.
Ootasime kuni meie buss number 9 kohale jõuab, kuid bussisõidul juhtus meil apsakas: me sõitsime bussiga valesse suunda, nii et saime terve ringi peale teha, enne kui hotelli jõudsime.
1.-2. november
Kümnendal päeval käisime Pisas kohalikku maailmakuulsat torni vaatamas. Torn oli viltu küll, seda võime kinnitada. Torn ning selle kõrval olnud hooned olid väga-väga suured ja ilusad.
Kohalik härra võttis mind (Gregoryt) ja Andrist oma jutule. Ta rääkis meile pikalt ja laialt Pisa viltuse torni kohta.
Nägime ka Pisa linnast läbi voolavat Arno jõge. Vaade sillalt oli imeilus. Pisast edasi liikusime bussiga umbes 12 kilomeetri kaugusele Vahemere äärde. Käisime Andrisega ka vees ära, päris soe oli. Tundsime end veidi imelikult, kuna kedagi teist vees polnud.
Pisas käik oli meie siiamaani kõige pikem reis - sõitsime kokku umbes 500 km rongiga.
Üheteistkümnendal päeval käisime ära Ferrari muuseumis. Kogu see linn/küla oli erinevaid Ferrariga seotud maju täis. Muuseum oli väga uus ehitis. Saime näha nii autode mootoreid, autokeresid ja igasuguseid muid auto detaile.
Kahjuks meie rahakottidele mõjusid ehmatavalt suveniiripoe hinnad. Kõige šokeerivam oli võtmehoidja, mis maksis 130 eurot. Aga vaatamata sellele oleme muuseumis käiguga väga rahul.
Kohalik härra võttis mind (Gregoryt) ja Andrist oma jutule. Ta rääkis meile pikalt ja laialt Pisa viltuse torni kohta.
Nägime ka Pisa linnast läbi voolavat Arno jõge. Vaade sillalt oli imeilus. Pisast edasi liikusime bussiga umbes 12 kilomeetri kaugusele Vahemere äärde. Käisime Andrisega ka vees ära, päris soe oli. Tundsime end veidi imelikult, kuna kedagi teist vees polnud.
Pisas käik oli meie siiamaani kõige pikem reis - sõitsime kokku umbes 500 km rongiga.
Üheteistkümnendal päeval käisime ära Ferrari muuseumis. Kogu see linn/küla oli erinevaid Ferrariga seotud maju täis. Muuseum oli väga uus ehitis. Saime näha nii autode mootoreid, autokeresid ja igasuguseid muid auto detaile.
Kahjuks meie rahakottidele mõjusid ehmatavalt suveniiripoe hinnad. Kõige šokeerivam oli võtmehoidja, mis maksis 130 eurot. Aga vaatamata sellele oleme muuseumis käiguga väga rahul.
|
Kaheteistkümnendal päeval jätsime hüvasti Campogalliano kooliga.
Viisime õpetajatele, kes meiega kõige rohkem tegelesid, meeneid. Samuti käisime läbi kõik klassid. Andsime neile, kes meile eredamalt meelde jäid, samuti meeneid ning jätsime hüvasti.
Seejärel seiklesime tagasi bussiga Modenasse ja hakkasime kohvreid pakkima.
4. november
Meie viimasel päeval Itaalias seiklesime Modenast rongiga Milanosse. Käisime ära tohutult võimsas Milano katedraalis. Muidugi oli katedraali sissepääsu juures turvakontroll. Minu (Gregory) kott tundus neile jube huvitav ning seda uuriti ikka põhjalikult.
Vaade linnale katedraali tipust oli ülimalt ilus. Meid pani mõtlema, kuidas on selline ehitis üldse ehitatud.
Pärast seda jalutasime mööda Milanot ringi. Milano on vägagi ilus linn.
Õhtul läksime rongiga Bergamosse, kust lähedalt pidi hommikul meie lennuk tagasi Eestisse lendama.
Tahaksime reisi kokku võtta mõne sõnaga. Ega me kõige-kõigemat asja välja ei oskagi tuua, mis meelde jäi. Kõik käimised ja tegemised, millest me siia blogisse kirjutasime, olid ülimalt lahedad. Iga päev, mille siin veetsime, sisaldas midagi põnevat ja erilist.
Esimesel päeval ehmatas meid ära Milano tänavatel vedelenud prügi, õnneks edaspidi me nii hullu pilti nägema ei pidanud. Kuid kindlasti on siinsed tänavad räpasemad kui Eestis.
Itaalia inimesed on ülimalt lahked ja soojad. Eestlastest on nad kindlasti energilisemad ja valjuhäälsemad.
Vaade linnale katedraali tipust oli ülimalt ilus. Meid pani mõtlema, kuidas on selline ehitis üldse ehitatud.
Pärast seda jalutasime mööda Milanot ringi. Milano on vägagi ilus linn.
Õhtul läksime rongiga Bergamosse, kust lähedalt pidi hommikul meie lennuk tagasi Eestisse lendama.
Tahaksime reisi kokku võtta mõne sõnaga. Ega me kõige-kõigemat asja välja ei oskagi tuua, mis meelde jäi. Kõik käimised ja tegemised, millest me siia blogisse kirjutasime, olid ülimalt lahedad. Iga päev, mille siin veetsime, sisaldas midagi põnevat ja erilist.
Esimesel päeval ehmatas meid ära Milano tänavatel vedelenud prügi, õnneks edaspidi me nii hullu pilti nägema ei pidanud. Kuid kindlasti on siinsed tänavad räpasemad kui Eestis.
Itaalia inimesed on ülimalt lahked ja soojad. Eestlastest on nad kindlasti energilisemad ja valjuhäälsemad.
