|
Kätte ongi jõudnud meie viimane päev Langenhagenis. Käisime eelviimast korda pagariäris ning viimast korda koolis kohtumas oma lemmik noortega, keda me kindlasti igatsema jääme. Nad on tõesti väga toredad! Meile meeldis kogu see nädal. Kui me kooli jõudsime, tegime õpilastele ettepaneku proovida eestimaist tervislikku hommikusööki. Meil olid Eestist kaasas kamapallid, täissuitsuvorst ja leib, siit ostsime juurde jogurtit. Ka saksa õpilased pidid igaüks midagi tervislikku tooma. Lauale olid toodud erinevad puuviljad ja juurviljad: kiivid, mandariinid, pirnid, õunad, banaanid, pähklid, porgandid, kurgid jms. Valmistasime kõik toiduained ette, tükeldasime ja viilutasime. Saksa noortele tegime valmis ka näidise, kus oli sees kamapallid, jogurt, moos, tükeldatud pähklid, puuviljad jms. Pärast andsime neile topsid ja saatsime kõik toiduained ringi käima. Igaüks valmistas oma maitse järgi endale hommikueine. Pärast söömist koristasime klassiruumi: Lisbeth pesi nõusid ja Meribel kuivatas. Siis tegime nädala kokkuvõtva tagasiside vestlusringi. Kõik said öelda, mis neile selle nädala juures meeldis. Ja mis meile siis meeldis? Esmaspäeval meeldis meile see, et meid võeti nii soojalt ja lahkelt vastu. Teisipäeval oli meil täringumäng ja küsimuste välja lõikamine, mis oli ka väga lõbus. Neljapäeval käisime loomaaias ja seal oli huvitav, sest seal oli palju selliseid loomi, keda Tallinna loomaaias ei ole. Tänane päev meeldis ka paljudele, sest nad said proovida eestimaist hommikusööki. Noortele see väga meeldis ja mõned tegid kamapallidega hommikusööki isegi juurde, sest see oli lihtsalt nii nii maitsev. Isegi meile endile maitses see rohkem kui tavaliselt. Suur tänu Piretile, kes selle idee välja käis. Pärast soovisid noored veel kord meiega ahvi ja banaani mängu mängida. See on nüüd nende lemmik mäng ja loodame, et nad mängivad seda ka siis, kui meie oleme Eestis. Mäng sujus väga hästi ja noored olid väga rahul. Kui mäng sai mängitud, siis küsisime noortelt, kas nad soovivad meiega grupikalli ka ja kõik soovisid, ka nende õpetajad liitusid meiega ühiseks hüvastijätu grupikallistuseks. Hotellis ootas ees blogi kirjutamine ja asjade pakkimine. Õhtusöögi tegime natuke pidulikumalt, kus ühise laua taga võtsime kogu nädala kokku, andsime üksteisele tagasisidet ja nautisime viimast õhtut Hannoveris. Kokkuvõtteks võib öelda, et ühe nädala võiks veel siin olla, sest tagasihoidlike eestlastena saime mõnusa kontakti ja vaba suhtlemise alles nädala lõpuks.
0 Comments
Täna ärkasime varem kui tavaliselt. Liikusime juba kaheksa ajal hotellist välja, sest ees ootas pikk päev. Koolis mängisime kõigepealt saksa õpilastega kuuma kartuli mängu. Siis arutasime, milliseid harjutusi teha 6. klassi noortega kõndimise ajal, kui liigume koos loomaaia poole. Eesmärk on ju olla võimalikult tervislik ning liigutada end võimalikult palju! Lõpuks tegime tee peal Aini juhendamisel venitusharjutusi kätele ja kükke koos prääksuga, oli päris lõbus ja naljakas tänaval võimelda. Loomaaias oli väga põnev. Tegime ühe ringi jõe peal paadiga ja nägime kaelkirjakut, flamingosid, ninasarvikuid, pingviine, gorillasid ja muid põnevaid loomi, keda Tallinna loomaaias pole. Pingviinid paterdasid nii vahvalt ja üllatav oli, et filmides paistavad nad palju suuremad. Nägime ka kahte magavat lõvikutsikat. Loomaaias käib ehitus uue ala valmimiseks, kuhu tulevad elama väljasuremisohus olevad loomad. Hannoveri loomaaed ei asu nii suurel territooriumil nagu Tallinna oma, aga loomad on eksootilisemad ja tingimused väga looduslähedased ja loomasõbralikud. Meile anti ka koolist paberilehed, mida täita. Seal olid küsimused loomaaia või loomade kohta. Näiteks pidime uurima, kui suur on känguru poeg sündides (vastus: kummikaru suurune). Vastused olid kirjas iga kindla looma juures. Me liikusime gruppides, nii, et igas grupis oli ka üks või kaks eestlast ja saksa õpilased, et õpiksime rohkem üksteist tundma ja julgeksime rohkem suhelda. Ain sulandus kõige paremini gruppi ja juttu jätkus neil saksa noortega ka trammis tagasi kooli poole sõites küllaga. Ka teistel oli tore, suhtlesime väiksematega, kes oskasid hästi inglise keelt. Seega oli lihtne rääkida nendega, jagasime lugusid, küsisime üksteise kohta, kuidas läheb või mis meeldib, mida saksa õpilased teevad vabal ajal. Paljuski oleme üsna sarnased, ikka meeldib mängida arvutimänge, aga käiakse ka trennides ja perega väljasõitudel. Päev oli pikk, nii et hotelli juurde naastes oli parajasti aega, et midagi süüa, teha ettevalmistusi viimaseks koolipäevaks ja blogi kirjutada. Tänane plaan oli tutvuda Hamburgi linnaga ning kaardistada, kuivõrd selles linnas mõeldakse inimeste tervisele - kui palju pakutakse tervislikku toitu ning liikumisvõimalusi. Bussipeatuses kohtasime ühte vanemat meesterahvast, kes rääkis üllatavalt hästi inglise keelt. Tema käest saime esimesed juhised, kuidas saada Hamburgi. Hamburgi pidi sõitma rongiga 2,5 tundi. Kui aus olla, see sõit oli natuke uus ja päris huvitav, kuid tundus nagu terve igavik. Hamburgis ostsime suveniire, mida mujalt ei oleks saanud. Siis sõitsime liinilaeva või praamiga, ausalt öeldes ei saanud aru, mis see oli. Aga väga huvitav selle juures oli see, et need laevad/praamid sõitsid nagu liinibussid, igast peatusest võtsid nad inimesi peale ja see oli nii uskumatult huvitav, et nii on ka võimalik liikuda. Viimaseks käisime St Michaelis kirikus. Läksime liftiga kirikutorni tippu, mis oli üle 100 meetri kõrge. Täpsem kõrgus sellel tipuni on 106 meetrit. Selle tornist nägime imekaunist Hamburgi linna. Nägime palju söögikohti, kuid peaks tunnistama, et tänavatel pakutakse palju rämpstoitu ja saiakesi, aga ühtegi salati või tervislikuma toidu putkat ei näinud me kuskil. Meie teine eesmärk täna oli palju liikuda, sellepärast kasutasime võimalikult vähe ühistransporti. Avastasime, et lihtsam on liikuda jala. Näiteks 2 km vahemaa võib trammiga sõites olla isegi 3-4 km, sest ühistransport liigub pikema ringiga. Samuti võitsime jala liikudes nii mõneski kohas aega. Tänane päev oli väga huvitav ja hariv! Peaaegu kõik tahtsid hommikul magada, kuid kool kutsus. Kui kõik olid üles saanud, läksime taas kohalikku pagariärisse sööma. Meid võeti väga lahkelt vastu ja seekord läksime algul ilma Pireti ja Ainikata, sest nemad jäid hotelli, et õpiksime iseseisvust, tunnikese pärast tulid nad muidugi meile järele. Meie viiekesi läksime kooli asju valmis panema täringumänguks. Täringumäng sujus meil väga hästi, küsimused olid inglise keeles. Enne kui me alustasime täringumänguga, mängisime saksa õpilastega banaanikulli. See mäng käib nii, et üks on ahv ja kõik teised on banaanid, kui ahv sind puutub siis lähed sa kinni ja kui teine vaba banaan sind puutub, siis saad sa vabaks ja saad edasi mängida. Peale selle mängu mängimist hakkasime täringumänguga pihta. Tegime 52 küsimust ja 6 tiimi. Tiimis oli 2-3 inimest ja nad said ise teha endale sobivad tiimid. Rõõm oli näha, et kõik võtsid rõõmsalt osa ja vastasid küsimustele. Kaks tiimi jõudsid ka täiesti lõppu. Tagasisidet küsides meeldis neile kõige rohkem ikkagi see banaani ja ahvimäng. Kuna seal sai joosta ja palju nalja. Kolm õpilast jäid klassi saksa keelt õppima. Üks õpilane ei olnud kunagi koolis käinud (Rumeenias tulnud) ja õppis alles tähti ning oli väga vaikne, sest ta ei osanud ei saksa ega inglise keelt. Ukrainlane ja afganistaanlane ei osanud ka keeli ja sellepärast jätsid saksa õpetajad nad klassi. Pärast mängu tegime koos saksa õpilastega veel ühe tunni kokkuvõtteks ja panime tahvlitesse kirja reedese päevaplaani, iga õpilane sai ka väikese ülesande. Lõunat sõime koolisööklas. Täna oli valikus taimepitsa ja kartul kanalihavardaga. Enne õhtut jäi veel paar tundi vaba aega, mille sisustasime liikudes ja Hannoveri kesklinnaga tutvudes.  Täna hommikul läksime IGS SUED Langenhagen kooli, kus me tutvustasime õpetaja Fahiyre Galaliga. Ta tegi meile ringkäigu kooli territooriumil nii sees kui väljas. Kool tegutseb kolmes majas: ühes majas toimuvad tunnid ainult kolmapäeval, teises majas olid 5.-6. klassid. Kolmandas maja ühes otsas olid 1.-4. klassid ja õpetajate tuba, teises otsas 7.-10. klassid. Klassis oli umbkaudu 19-36 õpilast.
Igas klassis oli 3 erinevat prügikasti kohe õpetaja laua ees: üks biojäätmeteks, üks paberi jaoks ja üks pandi jaoks. Harjumatu on, et uksed koolimajas on lukus. Näiteks, kui tualetti soovid, tuleb minna kindlasse klassi, kust saab võtme ja kus pannakse nimi kirja. Tänu sellele püsivad tualetid puhtad ja mingeid keelatud asju seal teha ei saa. Kui meil sai kooliga tutvumine tehtud, läksime kohtuma 4-liikmelise juhtkonnaga. Juhtkonnale tegime ka esitlust, mis läks väga hästi. Selgus, et neil on üpris sarnased mured nagu meil oma kooliga. Hannoveri koolis on õpilasi palju (umbes 800), aga klassiruumid on väikesed. Seetõttu on alustatud ehitust uue koolimaja ehituseks. See peaks valmima 2025. aastal. Saime ka koolilõunat proovida. Neil oli täna menüüs pasta Bolognese kastmega ja taimetoitlastele riis, kaste, salat ja porgandi-peedikotlet. Meie võtsime pastat ja see oli tõeliselt maitsev. Enamasti ongi neil võimalus valida kahe toidu vahel. Eestiga on erinevus selles, et nemad maksavad oma lõuna eest 2.50. Kui tutvus tehtud, panime koos saksa õpilastega paika homse päevakava. Plaanis on nendega mängida täringumängu, mille teemaks on tervisliku liikumine ja toitumine. Saksa õpilased aitasid meil ka küsimusi mõelda. Küsimused ei ole ainult tervisliku eluviisi kohta, vaid ka meie ja nende kooli kohta. Oli põnev ja tegevust täis koolipäev!  Oh seda varahommikut küll! Ain, kes hommikuti tavaliselt kooli hiljaks jääb, käis Ainika ja Pireti ukse taga kell 7.12 süüa küsimas. Kuna oli puhkepäev, siis olime kokku leppinud äratuse tegelikult kell 9.00. Läksime välja enne kümmet ja nii uskumatult hea oli kõndida vaiksetel tänavatel, kus keegi ei lärmanud. Nimelt on Saksamaal enamik poode, isegi kioskid pühapäeval suletud.
Kõigepealt tegime selgeks tee kooli, et oleks kogu nädala jooksul hea kerge koolis käia. Edasi suundusime trammipeatusesse, kust läksime edasi Hannoveri kesklinna Langenhagenist. Kõhud olid juba tühjaks läinud ja kuna enamik toidukohti oli kinni, siis jäi üle ainult McDonaldsisse sööma minna, kus taas oli müüjaga natuke raske inglise keelt rääkida, sest tema ei osanud meile vastata. Üldse on siin nii, et sakslased ei oska inglise keelt rääkida või räägivad seda nii halvasti, et meil on raske aru saada. Õnneks saab alati appi võtta kehakeele ja käed! Edasi külastasime Hannoveri ajaloomuuseumi, kus tegime pilte ja saime natuke rohkem teada kohalikust ajaloost. Räägiti nii head kui ka halba. Näiteks räägiti vanaaegsetest sõiduriistadest, millega võiks siiamaani sõita ringi. Aga samas räägiti ka orjandusest. Saime teada, et 1930. aastal oli Hannoveris 32 teatrit, kus oli kokku üle 18 000 istekoha. Muuseumist jalutasime jälle trammi peale, et saaksime minna Herrenhäuser`i aeda ja sealt omakorda üle tee Sea Life`i, kus oli nii eksootilisi loomi kui ka taimi. Nägime väga erinevaid kalaliike, krokodilli, kilpkonni, kameeleoni, sisalikke, siniseid konnasid. Kõik need kohad meeldisid meile kõigile. Lõpuks liikusime tagasi hotelli, et natuke puhata. Siis oligi juba õhtusöögi ja blogi kirjutamise aeg.  Hommikul kell 6:30 algas meie reis Saksamaale Tilsi põhikooli eest. Lennukile läksime Riiast. Enne lennukile minemist käisime Valmieras söömas hommikusööki. Kes võttis pannkooke, kes midagi suuremat, kes kohvi või kakaod.
Kui kõigil söödud said, läksime edasi lennukile. Kardeti, et me ei jõua õigeks ajaks, sest hommikusöögiga läks kauem, aga jõudsime täpselt õigel ajal. Kui olime oma kohvrid ära viinud ooteruumi, kust me pidime lennukile minema, saime veidi ringi vaadata ka lennujaamas, sest kõigile õpilastele oli see lennureis esimene kogemus. Lõpuks tuli aeg, kui pidime minema lennukile, et lennata edasi Hannoveri. Kohale jõudes oli natuke raske suhelda sest mõni sakslane ei osanud meile inglise keeles vastata. Näiteks taksojuhiga saime hoopis vene keeles jutule. Lõpuks jõudsime hotelli Dormero, kus pakkisime oma asjad lahti. Seejärel läksime oma uue kodu ümbrust uudistama. Väga põnev oli. Olime kõik päeva lõpuks väsinud ega jõudnud väga enam midagi teha, mõned meist käisid veel õhtul hilja poes. Nautisime esimesi tunde Saksamaal ja oligi aeg magama minna. |
RSS Feed
